Crohni tõbi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib põletikulisest soolehaigusest; mitte kindlakstehtava orgaanilise rikketa sündroomi kohta vaata artiklit Ärritunud soole sündroom.

Crohni tõbi ehk regionaalne enteriit on pikka aega (kuni terve eluea) kestev krooniline ägenemistega kulgev idiopaatiline põletikuline haigus [1], põletikulise soolehaiguse vorm, mis harilikult haarab kõiki soolekihte mitmete imetajate (sh inimese) seedetraktis (alates suust kuni pärakuni), tavaliselt peensoole alaosas või käärsooles.

Crohni tõbi sarnaneb haavandilise koliidiga.[2]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riskifaktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõve tekkepõhjuste kohta pole ühtki kindlat teooriat, kuid umbes 20% juhtudest areneb see haigus välja mingit tüüpi ärritunud soole sündroomiga patsientide sugulastel[3]. Haiguse akuutne vorm avaldub esmakordselt tavaliselt 15 kuni 30-aastastel, kuid võib tekkida igas vanuses inimestel.

Crohni tõve riskifaktoriks on pikemajaline liiga steriilne elukeskkond (näiteks väheste mikroobidega), suitsetamine[4], suukaudsed rasestumisvastased vahendid[5] jmt.

Suitsetamine avaldab Crohni tõbe põdejate organismile äärmiselt laastavat toimet. [6]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümptomid võivad patsientide lõikes erineda, ja patsiendid võivad juba eelnevalt (mitmed aastad tagasi või ka rohkem) olla naha-, liigeste ja silmapõletikega (nägemisvaevustega nägemisteravuse langus jt.) külastanud nii dermatoloogi kui oftalmoloogi jt eriarste.

Akuutse episoodi korral[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põletikulise soolehaiguse ägenemise korral võib esineda valu kõhu alumises parempoolses küljes, kõhulahtisus ning pärasoole veritsemine, palavik, isu- ja kaalukaotus. Veritsemine võib kesta nii kaua, et tekib aneemia. Lastel võib Crohni tõbi põhjustada arengupeetust ja kasvu kängumist.

Nakatunud peensoole haavandid võivad kanduda edasi põie, tupe, päraku ja pärasoole piirkonda, mis tekitavad fistuleid, mida on vaja ravida või opereerida, sest need saastuvad kergesti.[3]

Peensoolepõletiku levimise korral võib esineda toitainete (sh vitamiinide, nagu A-vitamiin, folaat ja B12-vitamiin ning mitmete teiste B-rühma vitamiinide) malabsorptsioon ja rasvdiarröa[2].

Laboriuuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõve ägenemise korral vajab patsient haiglaravi, ilmselt gastroenteroloogia osakonnas.

Konkreetseid teste Crohni tõve diagnoosimiseks pole. Laboriuuringutena tehakse erinevates riikides mitmeid uuringuid, nagu kliinilise vere analüüs koos leukotsüütide valemiga, vereseerumi B12-vitamiini taseme määramine ja Yersinia enterocolitica antikehade määramine ning Clostridium difficile toksiinide ja vere analüüs väljaheitest jmt.[7]

Invasiivsed uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]
  • baariumiklistiir
  • endoskoopia
  • kolonoskoopia
  • kapselendoskoopia
  • soolebiopsia jt.

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viini klassifikatsioon (1998)

Crohni tõbe klassifitseeritakse kliiniliste sümptomite, objektiivse leiu ja ka laboriandmete alusel liigitates Crohni tõbe põdejad raskuastmete järgi.

Vajalik on eristusdiagnoosi läbiviimine kuna mittesteroidsed põletikuvastased ravimid võivad tekitada peensoole haavandumist, segmentaarset koldelist põletikku võivad põhjustada ka süsteemsed vaskuliidid, nagu nodoosne periarteriit, süsteemne erütematoosluupus ja Behçeti tõbi.[2]

Patomorfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõbe põdejatel põhjustab see segmentaarset ja fokaalset transmuraalset põletikku. Põletik võib esineda kõikjal seedetraktis alates suust kuni pärakuni, kuid sagedamini esineb see niude- ja jämesooles.

Iseloomulkud histoloogilised leiud on sügavad haavandid, põletikulised infiltraadid ja granuloomid.[2]

Immunopatoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teooriate kohaselt seostatakse Crohni tõbi autoimmuunsusega ja immuunpuudulikusega. Immunopatoloogias mängib rolli lümfoid(-immuun)süsteemi sooltega seotud lümfikude, regulatoorsete T-lümfotsüütide populatsiooni või ka T-abistajarakkude populatsiooni tüüp 17-T-abistajarakkudega (TH17-lümfotsüüdid) (avast 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks autoimmuunhaiguste väljakujunemisel ja epiteelirakkude kaitsel) ja 'ülereageeriva' immuunvastuse tulemusel sünteesitakse ja eritatakse põletikutsütokiine ja kemokiine ning düsbalansseerub Th1/Th2 rakkude suhe.

Crohni põdejatel väheneb lümfivool.

Crohni tõve põdevate soolebiopsia uuringute käigus on tuvastatud T-lümfotsüüte ka sisemises närvisüsteemis, mille närvide kiud ja neuronid võivad põletiku tagajärjel degenereeruda ja kärbuda ning surra.[8]

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõbi ei ole ravitav. Immunosupressivsete ravimitega saab ainult reguleerida sümptomite avaldumist. Abi ei ole ka kirurgilisest sekkumisest, sest tihti avaldub haigus taas eemaldatud piirkonna kõrval.[3]

Medikamentoosne ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõve raviks kasutatakse olenevalt haiguse kulust ja akuutsusest kortikosteroide (prednisoloon, budesoniid) , 5-ASA-preparaate (mesalasiin, olsalasiin jt) ja immunosupressiivseid ravimeid.

Prednisolooni manustatakse tavaliselt haiguse aktiivsel perioodil 40 – 60 mg ööpäevas.[2]

Immunosupressiivse ravi üle otsustab raviarst, kui see osutub vajalikuks siis võidakse manustada asatiopriini 2,5 mg/kg ööpäevas, kuid efekti saavutamine on pikemajaline protsess (3 kuni 6 kuud) ja ravi kestuseks pakutakse 2 – 3 aastat.

Uuringutes on Crohni tõbe põdejatel esinevat steroidisõltuvust püütud leevendada ja tulemusi saavutatud harilikust kanepist valmistatud suitsu suitsetamisega.[9]

Bioloogiline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Crohni tõve korral on hakatud kasutama põletikutsütokiinide nagu TNF-alfa monoklonaalseid antikehi ja põletikuvastaseid tsütokiine nagu IL-10, kuid immuunteraapia tulemusel on tekkinud osadel katsealustel ja patsinetidel potentsiaalset eluohtlik 'tsütokiinitormi' laadne seisund ehk tsütokiinimürgistus (inglise cytokine release syndrome) (CRS), samuti võib problemaatiliseks osutuda pikemajaline ebasoovitav tulem, mis võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkele.[10]

Kirurgiline ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähirisk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohkem kui 8 aastat kestev põletik Crohni tõve korral näib suurendavat riski haigestuda kolorektaalsesse vähki.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 652:2004.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 325 – 334, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X
  3. 3,0 3,1 3,2 M. P. Powell, Dr. O. Fischer, 101 haigust, mida te saada ei taha, tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006, lk 35
  4. inimene.ee välja otsitud 2.08.10
  5. M ALIC, Epidemiology supports oral contraceptives as a risk factor in Crohn's disease, Gut 2000;46:140, doi:10.1136/gut.46.1.140, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
  6. Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte, Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017-20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
  7. Cynthia C. Chernecky, Barbara J. Berger, Laboratory Tests and Diagnostic Procedures, 5.trükk, lk 17, 2008, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 24.09.2014) (inglise keeles)
  8. Geboes K., studies of the small intestinal intramural nervous system and of intramural vessels in Crohn's disease. Lühikokkuvõte, Verh K Acad Geneeskd Belg. 1993;55(4):267-301; discussion 301-3., veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)(inglise keeles)
  9. Naftali T, Bar-Lev Schleider L, Dotan I, Lansky EP, Sklerovsky Benjaminov F, Konikoff FM., Cannabis induces a clinical response in patients with Crohn's disease: a prospective placebo-controlled study. Lühikokkuvõte, Clin Gastroenterol Hepatol. 2013 oktoober;11(10):1276-1280.e1. doi: 10.1016/j.cgh.2013.04.034., veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)(inglise keeles)
  10. Geert D'Haens, Risks and benefits of biologic therapy for inflammatory bowel diseases, Gut. mai 2007; 56(5): 725–732., doi: 10.1136/gut.2006.103564, PMCID: PMC1942157, veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)(inglise keeles)

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel
Kaasuvad haigused
Toitainete ja vitamiinide malabsorptsioon
Klassifikatsioonid
Diagnostilised uuringud
Teistel loomadel