Regulatoorsed T-lümfotsüüdid

Allikas: Vikipeedia

Regulatoorsed T-lümfotsüüdid ehk regulatoorsed T-rakud ehk supressor-T-rakud (inglise regulatory T cells, Treg cells) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakud.[1]

Esmased regulatoorsete T-rakkude populatsioonid küpsevad harkelundis. Nad liigitatakse T-lümfotsüütide hulka.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude molekulaartasandi funktsioonid on käesoleval ajal lõpuni uurimata. Arvatakse, et nemad reguleerivad (püüavad limiteerida) krooniliste põletikuga seotud haiguseid, kuid nad limiteerivad ka eluterveid immuunvastuseid supresseerides kasvajate-vastast immuunvastust.

Nende ülesandeks on immuunvastuse supresseerimine. Nad reguleerivad (harilikult vähemuse poole) plasmarakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude ning autoreaktiivsete T-rakkude aktiivsust.[2]

Nende funktsioonide häirumine, ülereageermine või lakkamine aga võib indutseerida väärimmuunvastuse kujunemist ja seetõttu seostatakse neid ka autoimmuunhaiguste välja kujunemisega.[3]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude liigitus pole päris selge, kuid enim liigitatakse regulatoorsete T-rakkude hulka:

Kliiniline meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatakse, et regulatoorsed T-rakud osalevad mitmete autoimmuunhaiguste limiteerimisel nagu I tüüpi diabeet, astma ja põletikuline soolehaigus (IBD).

Regulatoorsed T-rakud on aktiivsed ka mitmete geneetiliste haiguste nagu sarkoidoos ja IPEX sündroom (IPEX − immunodysregulation polyendocrinopathy) põletikukolletes.

Pahaloomulistes kasvajates[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude populatsioonid on suurenenud mitmete pahaloomuliste kasvajate kolletes.[5]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regulatoorsete T-rakkude olemasolu oli pikka aega vaidlustatud.

  • 1971 teatasid Richard K. Gershon ja Kondo et on tuvastanud nn supressor-T-rakud...

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kuulo Kutsar, Vatsiinid ja vaktsineerimine, Vaktsineerija käsiraamat, Tallinn 2013, lk 12, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014)
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 727, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  3. Kuulo Kutsar, Vatsiinid ja vaktsineerimine, Vaktsineerija käsiraamat, Tallinn 2013, lk 12, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014)
  4. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  5. Marc Beyer and Joachim L. Schultze, Regulatory T cells in cancer, 2006 108: 804-811, Blood (print ISSN 0006-4971, online ISSN 1528-0020), American Society of Hematology, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ethan Shevach and Todd Davidson,Regulatory T cells, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)
  • Harvey Cantor, Laurie Glimcher,T Cell Subsets: Cellular Selection, Commitment and Identity, Elsevier,lk 279, 2004, Advances in immunology, Vol 83, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)
  • Dario A. A. Vignali, Lauren W. Collison, ja Creg J. Workman, How regulatory T cells work, Nat Rev Immunol. Jul 2008; 8(7): 523–532., doi:10.1038/nri2343,PMCID: PMC2665249, NIHMSID: NIHMS102080, Veebiversioon (vaadatud 05.03.2014) (inglise keeles)
  • C. Andrew Stewart, Hannah Metheny, Noriho Iida, Loretta Smith, Miranda Hanson,1 Folkert Steinhagen, Robert M. Leighty, Axel Roers, Christopher L. Karp, Werner Müller, ja Giorgio Trinchieri, Interferon-dependent IL-10 production by Tregs limits tumor Th17 inflammation, J Clin Invest. 1.nov 2013; 123(11): 4859–4874, doi: 10.1172/JCI65180, PMCID: PMC3809773, veebiversioon (vaadatud 02.10.2014)(inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Regulatorische T-Zelle seisuga 05.03.2014.