Chelsea FC

Allikas: Vikipeedia
Chelsea
Täisnimi Chelsea Football Club
Hüüdnimi The Pensioners (kuni 1952)

The Blues

Asutatud 10. märts 1905
Väljak Stamford Bridge, London
(mahutavus 41,841)
Esimees Bruce Buck
Omanik Roman Abramovitš
Peatreener José Mourinho
Liiga Premier League
2013–14 Premier League, 3. koht
Internet Klubi kodulehekülg
Kodus
Võõrsil

Chelsea FC on 1905. aastal asutatud Inglismaa jalgpalliklubi, mis tegutseb Londonis. Chelsea on võitnud neli Inglismaa Premier League'i meistritiitlit, seitse Inglismaa karikavõistluste ja neli Inglismaa liiga karika tiitlit.

Klubi kodustaadion on algusest peale olnud 1877. aastal valminud Stamford Bridge, mis ei asu Chelsea linnaosas, nagu nime järgi võiks arvata, vaid hoopis naaberlinnaosas Fulhamis.

Esimese tõelise eduni jõudis Chelsea jalgpalliklubi 1955. aastal, mil tuldi Inglismaa jalgpalli 1. liiga meistriks. Tol ajal oli see Inglismaa kõrgeim liiga. Seejärel õnnestus Chelseal kuni 2000ndate aastateni saavutada vaid üksikuid võite. Pärast vene ärimehe Roman Abramovitši omandusse minekut 2003. aastal on Chelsea FC võitnud kolm Premier League'i meistritiitlit hooaegadel 2004–2005, 2005-2006 ja 2009-2010. Chelsea võitis UEFA Meistrite Liiga hooajal 2011–2012 ning UEFA Euroopa Liiga hooajal 2012–2013.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 2003 ostis Chelsea vene ärimees Roman Abramovitš.[1] Kohe hankis ta suurte summade eest meeskonda ka uusi tippmängijaid. Hooajal 2004-2005 tuli klubi peatreeneriks portugaallane José Mourinho,[2] kes viis klubi esimese meistritiitlini 50 aasta jooksul. Mourinho peatreeneri ametis oleku jooksul jõudis Chelsea kahe meistritiitlini, kahe liiga karikavõiduni ja ühe FA Cupi võiduni. 20. septembril 2007 teatas Mourinho oma tagasiastumisest peatreeneri kohalt. Ajakirjanduses olid juba mõnda aega levinud oletused Mourinho ja Abramovitsi halbade suhete kohta.

9. veebruaril 2009 teatas klubi, et vallandab alates 2008. aasta juulist peatreenerina töötanud brasiillase Luiz Felipe Scolari. Uueks peatreeneriks sai Guus Hiddink. Hollandlane viis klubi UEFA Meistrite Liiga poolfinaali, kus tuli mängida Barcelonaga. Esimene kohtumine peeti Camp Noul, kus mäng jäi 0-0 viiki. Teises, Stamford Bridgel toimunud ja 1-1 viigiga lõppenud mängus lõi Andrés Iniesta Barcelona viigivärava alles 93. minutil. Hiddinki ajal jõudis Chelsea ka FA Cupi finaali ning finaalkohtumises saavutatud võit tõi Hiddinkile tema ainsa tiitli Chelsea peatreenerina. Samas viis ta Chelsea kolmandale kohale Premier League'is.

Kaks päeva pärast hooaja lõppu teatati Guus Hiddink'i lahkumisest ja uueks peatreeneriks sai AC Milani endine peatreener Carlo Ancelotti. Ancelotti esimene saavutus oli võita World Football Challenge, kus mängiti klubidega AC Milan, Milano Internazionale, Club América ja Seattle Sounders. Chealseal õnnestus kõiki nimetatud klubisid võita. Järgmisena võitis Chelsea Ancelotti käe all FA Community Shield mängu Manchester Unitedi vastu tulemusega 2-2 normaalajal. Mäng jätkus penaltiseeriaga, mille 3-1 võit lõpetas Chelsea senise 'penaltineeduse'.

Hooaeg 2010-2011[muuda | redigeeri lähteteksti]

Premier League[muuda | redigeeri lähteteksti]

Premier League'i hooajal 2012-2013 oli Londoni Chelsea tiitlit kaitsev meister. Hooaja lõpetas Chelsea teisel kohal.

FA Cup[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea alustas FA Cupi kolmandast voorust, kus mängiti üle Ipswich Town 7:0. Väravad lõid Kalou, Sturridge (2), Anelka, Lampard (2) ja omavärava lõi Edwards. Neljandas voorus mängiti Evertoniga: esimene mäng lõppes viigiga 1:1; teises kaotati pärast seisul 1:1 lõppenud normaalaega penaltiseerias 3:4.

Football League Cup[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea alustas võistlust kolmandast voorust, kus mängiti Newcastle Unitediga. Patrick van Aanholt lõi värava juba 6. minutil. Mäng aga lõppes seisuga 3:4, Newcastle'i võiduvärava 90. minutil lõi Shola Ameobi.

UEFA Meistrite Liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea alustas UEFA Meistrite Liiga hooaja 2010-11 otse alagrupitulniirist. Ühte gruppi Londoni klubiga sattusid Olympique de Marseille, Moskva Spartak ja MŠK Žilina. Esimeses mängus alistati Žilina meeskonna 4:1, kaks Chelsea väravat lõi Nicolas Anelka. Järgmises ringis tuli 2:0 võit Marseille Olympique üle. Kolmandas ringis kohtusid omavahel Moskva Spartak ja Chelsea, mäng lõppes Chelsea 2:0 võiduga. Väravaid lõid Žirkov ja Anelka. Alagrupi neljandas mängus kohtusid taas Spartakiga, aga see kord kodus. Duubli tegi Ivanović, Chelsea võitis 4:1. Kodus peetud mängus Žilinaga pärast esimest poolt oli Chelsea kaotusseisus: 19. minutil viis Babatounde Bello Slovakkia meeskonna juhtima. Kuid Daniel Sturridge ja Florent Malouda väravad tõid viienda võidu. Viimases mängus Marseille'ga 81. minutil lõi prantslaste ründaja Brandao kohtumise ainsa värava. Chelsea ja Marseille said grupist edasi.

Kaheksandikfinaalis oli Chelsea vastaseks FC Kopenhaagen. Esimeses ringis võitis Chelsea 2:0, Anelka tegi taas duubli; teises ringis viigistati 0:0 ning Chelsea pääses veerandfinaali. Veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks Manchester United. Esimese ringi võitis United 1:0. Ainsa värava lõi 24. minutil Wayne Rooney. Teises ringis lõi Hernandez 43. minutil Manchesteri meeskonna juhtima. 69. minutil jäi Chelsea 10-kesi Ramirese teise kollase kaardi tõttu. Kuid Drogba suutis 77. minutil viigistada selle mängu ning kahe mängu kokkuvõttes oli Chelsea 2:1 taga. Kuid juba samal minutil lõi Manchesteri Ji-Sung Park palli Cechi taha. Kahe mängu kokkuvõttes võitis Manchester United 3:1.

Hooaeg 2011-2012[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta suvel sai klubi peatreeneriks portugallane André Villas-Boas, kes eelmisel hooajal koos klubiga FC Porto võitis UEFA Euroopa Liiga meistritiitli. 4. märtsil 2012 vallandati portugallane ja hooaja lõpuni töötas meeskonnaga itaallane Roberto Di Matteo.

Premier League[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea lõpetas hooaja 6. kohal.

FA Cup[muuda | redigeeri lähteteksti]

FA Cupi finaalis alistas Chelsea Liverpooli 2:1. Väravaid lõid Ramires ja Drogba.

Football League Cup[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea alustas Carling Cupi 2011-2012 kolmandast voorust, milles mängiti Fulhamiga. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 0:0 viigiga. Penaltiseerias olid Londoni klubi mängijad edukamad (4:3). Neljandas voorus lisaajal võideti Evertoni 2:1, 116. minutil lõi värava Chelsea ründaja Daniel Sturridge. 28. novembril 2011 toimunud veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks Liverpool. Mäng Stamford Bridge'i staadionil lõppes Chelsea 0:2 kaotusega ja klubi langes karikasarjast välja.

UEFA Meistrite Liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooajal 2011-12 osales klubi UEFA Meistrite Liiga 2011-12 grupifaasis. Chelsea alagrupivastasteks said Valencia, Leverkuseni Bayer ja Genk. Chelsea alustas võiduga Bayeri üle 2:0. Seejärel mängiti Mestalla staadionil Valenciaga 1:1 viiki. Londoni klubi värava lõi 56. minutil Frank Lampard, kuid tema asemele 83. minutil tulnud Salomon Kalou mängis kolme minuti pärast oma karistusalas käega ja Roberto Soldado realiseeris penalti. Londonlased võitsid esimese kohtumise Belgia klubiga Genk kindlalt 5:0, aga teise matši tulemuseks oli viik 1:1. Ramiresi väravale vastas täpse löögiga Genki ründaja Jelle Vossen. Alagrupi eelviimases kohtumises Bayeriga viis Didier Drogba Chelsea juhtima, aga Eren Derdiyoki ja Manuel Friedrichi väravad tõid Leverkuseni meeskonnale võidu.[3] Viimane kohtumine Valenciaga oli otsustav mõlema meeskonna jaoks - selles selgus alagrupi teise koha võitja ning seega väljalangemismängudes osaleja. Didier Drogba lõi londonlaste esimese värava juba 3. minutil ning hiljem Juan Mata söödust veel ühe. Ramires lisas 3. värava ja lõpptulemuseks jäigi 3:0 Chelsea kasuks. Kuna Bayer mängis viimases voorus viiki, sai Chelsea oma alagrupis esimese koha.

Chelsea vastaseks kaheksandikfinaalis sai SSC Napoli. Esimese mängu Londoni klubi kaotas tulemusega 1:3. Chelsea ainsa värava lõi Juan Mata. Teine mäng toimus Stamford Bridge'il 14. märtsil. Põhiaeg lõppes 3:1 Chelsea kasuks, mis kahe mängu kokkuvõttes andis tulemuseks 4:4. Lisaajal tõi Branislav Ivanovići värav Londoni klubile võidu ja kindlustas klubi edasipääsu veerandfinaali.

Veerandfinaalis mängis Chelsea SL Benficaga. Inglismaa klubi võitis mõlemad mängud: 1:0 Lissabonis ja 2:1 kodus.

Poolfinaalis mängis Chelsea tiitlikaitsja FC Barcelonaga. Esimese mängu ainsa värava lõi Didier Drogba. Teine mäng toimus 24. aprillil Camp Noul. Barcelona läks esimesel poolajal 2:0 juhtima, kusjuures Chelsea kaitsja John Terry sai kahe Barcelona värava vahelisel ajal punase kaardi. Tänu Ramiresi väravale esimese poolaja lõpus mindi vaheajale seisul 2:1. Kahe mängu kokkuvõttes viinuks see Meistrite Liiga finaali Londoni klubi. Teise poolaja alguses määras kohtunik Chelsea vastu penalti, kuid Lionel Messi lõi palli latti. Kohtumise viimasel minutil lõi värava Fernando Torres ja mäng lõppes 2:2 viigiga.

Chelsea sai turniiri võitjaks, kui alistas Allianz Arenal penaltiseerias 4:3 Müncheni Bayerni. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga. Värava autoriteks olid Thomas Müller 83.minutil ja Didier Drogba 88.minutil. Kusjuures eksis Arjen Robben penalti.

Hooaeg 2012-2013[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. juunil 2012 teatas Chelsea kodulehekülg, et Roberto Di Matteo jätkab tööd klubi peatreenerina. Leping sõlmiti järgnevaks kaheks aastaks. 2012. aasta novembris asendas itaallast Rafael Benítez.

Suvise üleminekuakna jooksul liitusid klubiga Marko Marin, vennad Eden ja Thorgan Hazard, Oscar, César Azpilicueta ja Victor Moses.

Klubist lahkusid Didier Drogba, José Bosingwa, Salomon Kalou ja Raul Meireles.

Community Shield[muuda | redigeeri lähteteksti]

Londoni klubi kaotas superkarika mängus Manchester City'ile 2:3. Esimese värava lõi 40. minutil Fernando Torres, siis aga sai Chelsea kaitsja Branislav Ivanović punase kaardi ning Man City lõi 14 minuti jooksul 3 väravat. Kümme minutit enne mängu lõppu lõi Ryan Bertrand ühe värava tagasi, kuid kohtumise lõppseisuks jäi 2:3.

Euroopa superkarikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa superkarika mäng toimus 31. augustil 2012 Monacos, Chelsea vastaseks oli Madridi Atlético. Esimese poolaja jooksul Hispaania klubi ründaja Radamel Falcao lõi Chelseale kolm väravat. Teisel poolajal lõi Atlético kaitsja Miranda veel ühe värava, Chelsea suutis vastata vaid Gary Cahilli väravaga. Kohtumise lõppseisuks jäi 4:1.

UEFA Meistrite Liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Chelsea alagrupi vastasteks said Torino Juventus, Donetski Šahtar ja norra klubi Nordsjælland. Turniiri alustas Londoni klubi 2:2 viigiga Itaalia meeskonnaga, mõlemad Chelsea väravad lõi Oscar. Järgmisena tuli 4:0 võit Nordsjælland üle. Esimene mäng Šahtariga lõppes Ukraina klubi 2:1 võiduga. Kohtumise Stamford Bridge'il aga võitis Chelsea 3:2, otsustava värava 94 minutil lõi Victor Moses. Otsustav mäng Torino Juventusega mängiti Itaalias ja Juventus võitis kindlalt 3:0, peaaegu kindlustades oma edasipääsu väljalangemismängudesse. Chelsea 6:1 võit Taani klubi üle ei aitanud: Chelsea sai esimeseks meeskonnaks, kes pärast UEFA Meistrite Liiga võidu ei saanud järgmisel aastal alagrupist edasi pääseda.

UEFA Euroopa Liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast väljalangemist Meistrite Liigast jätkas Chelsea esinemist Euroopas, Euroopa Liiga 1/16-finaalis. Vastaseks tuli Praha Sparta ja esimene mäng toimus 14. veebruaril Prahas. Chelsea võitis Oscari väravast 1:0. Kohtumine Stamford Bridge'il lõppes 1:1 viigiga, väravaid lõid David Lafata ja Eden Hazard. Londonlaste vastaseks 1/8-finaalis sai Bukaresti Steaua. Mängu Rumeenias Chelsea kaotas 0:1, ainus värav tuli penaltist. Kodumängus aga tuli 3:1 võit.

Mängijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegune meeskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seisuga 16. august 2014.

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1 Flag of the Czech Republic.svg VV Petr Čech
2 Flag of Serbia.svg KA Branislav Ivanović
3 Flag of Brazil.svg KA Filipe Luís
4 Flag of Spain.svg PK Cesc Fàbregas
5 Flag of France.svg KA Kurt Zouma
6 Flag of the Netherlands.svg KA Nathan Aké
7 Flag of Brazil.svg PK Ramires
8 Flag of Brazil.svg PK Oscar
9 Flag of Spain.svg Fernando Torres
10 Flag of Belgium.svg PK Eden Hazard
11 Flag of Côte d'Ivoire.svg Didier Drogba
12 Flag of Nigeria.svg PK John Obi Mikel
13 Flag of Belgium.svg VV Thibaut Courtois
Nr. Positsioon Mängija
14 Flag of Germany.svg André Schürrle
16 Flag of the Netherlands.svg PK Marco van Ginkel
17 Flag of Egypt.svg PK Mohamed Salah
19 Flag of Spain.svg Diego Costa
21 Flag of Serbia.svg PK Nemanja Matić
22 Flag of Brazil.svg PK Willian
23 Flag of Australia.svg VV Mark Schwarzer
24 Flag of England.svg KA Gary Cahill
26 Flag of England.svg KA John Terry (Kapten)
28 Flag of Spain.svg KA César Azpilicueta
31 Flag of Denmark.svg KA Andreas Christensen
46 Flag of England.svg VV Jamal Blackman

Mängijad laenul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
Flag of England.svg KA Ryan Bertrand (laenul Southamptonis)
Flag of Spain.svg PK Oriol Romeu (laenul Stuttgardis)
Flag of Nigeria.svg Victor Moses (laenul Stoke City's)
Flag of England.svg PK Josh McEachran (laenul Vitesses)
Flag of France.svg Gaël Kakuta (laenul Rayo Vallecanos)
Nr. Positsioon Mängija
Flag of the Czech Republic.svg KA Tomáš Kalas (laenul 1. FC Kölnis)
Flag of Brazil.svg Lucas Piazón (laenul Frankfurdi Eintrachtis)
Flag of Germany.svg PK Marko Marin (laenul Fiorentinas)
Flag of England.svg KA Nathaniel Chalobah

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • FA Cup:
    • 1970, 1997, 2000, 2007, 2009, 2010, 2012

Euroopa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkimisväärsed peatreenerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Chelsea FC peatreenerite loend

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]