José Mourinho

Allikas: Vikipeedia
José Mourinho
Isikuandmed
TäisnimiJosé Mário dos Santos Félix Mourinho
Sünniaeg26. jaanuar 1963 (61-aastane)
SünnikohtSetúbal, Portugal
Klubikarjäär*
AastadKlubiM(V)
1980–1982Rio Ave16(2)
1982–1983Belenenses16(2)
1983–1985Sesimbra35(1)
1985–1987Comércio e Indústria27(8)
Treenerikarjäär
2000Benfica
2001–2002União de Leiria
2002–2004Porto
2004–2007Chelsea
2008–2010Milano Internazionale
2010–2013Madridi Real
2013–2015Chelsea
2016–2018Manchester United
2019–2021Tottenham Hotspur
2021–Roma
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad.

José Mário dos Santos Félix Mourinho (sündinud 26. jaanuaril 1963 Setúbalis) on portugali jalgpallitreener, kes alates 2021. aasta maist Itaalia kõrgliiga klubi Roma peatreener.

Mourinho oli 19801987 ise jalgpallur, kuid taipas, et ei suuda jalgpallurina edu saavutada, ja otsustas keskenduda treeneritööle.

2010. aastal võitis ta FIFA aasta treeneri auhinna.[1] 2015. aastal nimetas Portugali jalgpalliföderatsioon ta sajandi treeneriks.[2]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa José Manuel Félix Mourinho oli 19581974 elukutseline jalgpallur, kes 1972 mängis korra ka Portugali jalgpallikoondises. 19811997 töötas ta jalgpallitreenerina. Kogu oma jalgpallurikarjääri ja peaaegu kogu treenerikarjääri veetis ta klubides Setúbali Vitória ja Belenenses. Ema töötas algkoolis õpetajana. Ema oli pärit rikkast perest ja näiteks tema onu rahastas Setúbali Vitória jalgpallistaadioni ehitust, aga 1974. aastal toimunud revolutsioonis kaotas perekond suurema osa oma varandusest.

Treenerikarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Mourinho alustas Setúbali Vitória noortetreenerina.

1992–2000: abitreener[muuda | muuda lähteteksti]

19901991 töötas ta Estrela da Amadora abitreenerina. Just 1990 võitis see klubi Portugali karika – kunagi varem ega hiljem pole ta finaaligi jõudnud.

Hooajaks 1992/93 palkas Lissaboni Sporting endale tipptreeneri Bobby Robsoni, kellele oli vaja portugali keele tõlki. Selleks sai Mourinho. Nad said peagi sõpradeks ja arutasid omavahel sageli treeneritööd ja taktikat. Sel hooajal tuli Sporting Portugali meistrivõistlustel 3. kohale, kuid UEFA Euroopa Liigas langes välja avaringis.

Hooajal 1993/94 läks Robson tööle FC Portosse ja võttis Mourinho endaga abitreeneriks kaasa. Porto tuli Portugali meistrivõistlustel 2. kohale, võitis karika ja jõudis UEFA Meistrite Liigas poolfinaali.

Hooajal 1994/95 tuli Porto Portugali meistriks, jõudis karikavõistlustel poolfinaali ja UEFA Karikavõitjate karikasarjas veerandfinaali.

Seejärel liikusid Robson ja Mourinho edasi FC Barcelonasse. Barcelona vajas uut treenerit, sest oli pärast 4 võidetud hooaega La Ligas jäänud 4. kohale. Mourinho õppis kiiresti selgeks katalaani keele. Hooajal 1995/96 jõudis Barcelona riigi meistrivõistlustel 3. kohale ja karikavõistlustel finaali, kaotades Madridi Atleticole lisaajal 0:1.

Hooajal 1996/97 tuli Barcelona Hispaania meistrivõistlustel Madridi Reali järel teiseks. Seevastu võitis ta riigi karikavõistlused, alistades 4. ringis Madridi Reali, veerandfinaalis Madridi Atletico, poolfinaalis UD Las Palmase (7:0) ja finaalis lisaajal Real Betisi. Samal aastal võitis Barcelona UEFA Karikavõitjate karika. Hispaania superkarikavõitja selgitamisel kaotas Barcelona Madridi Realile pärast 2:1 võidetud avamängu võõrsil 1:4.

Hooajal 1997/98 lahkus Robson ja teda asendas Louis van Gaal. Seekord ei läinud Mourinho Robsoniga kaasa, vaid jäi Barcelonasse abitreeneriks. Van Gaal laskis Mourinhol töötada Barcelona duubelmeeskonna põhitreenerina ja mõnel vähetähtsal võistlusel, nagu Kataloonia karikavõistlustel, nende rollid vahetusid: Mourinho tegutses pea- ja van Gaal abitreenerina. Barcelona tuli nii maa meistriks kui karikavõitjaks. Karikafinaal Mallorca vastu lõppes penaltiseeriaga, kus kumbki meeskond pidi lööma 8 penaltit; Barcelona võitis 5:4. Siiski jäi ta ilma superkarikast, kaotades RCD Mallorcale kodus 1:2 ja võõrsil 0:1. Barcelona jäi üllatuslikult UEFA Meistrite Liigas omas alagrupis viimaseks, aga võitis UEFA superkarika, alistades Dortmundi Borussia 2:0.

Hooajal 1998/99 võitis Barcelona Hispaania meistrivõistlused. Karikavõistlustel kaotas ta veerandfinaalis CF Valenciale mõlemad mängud. Valencia võitis kindlalt ka poolfinaali ja finaali ning nende vahel toimus otsustav kohtumine superkarikale, mille Valencia samuti võitis (1:0 kodus, 3:3 võõrsil). UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniiril jäi Barcelona eelviimaseks.

Hooajal 1999/2000 jäi Barcelona Hispaania meistrivõistlustel Deportivo de La Coruña järel teiseks. Karikavõistlustel kaotas ta Madridi Atleticole poolfinaalis nii kodus kui võõrsil 0:3. UEFA Meistrite Liigas kaotas Barcelona poolfinaalis Valenciale.

2000: Benfica[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajaks 2000/01 palgati Mourinho Lissaboni Benfica peatreeneriks. Sealjuures lükkas ta tagasi Robsoni ettepaneku tulla tema juurde Newcastle Unitedi abitreeneriks. Benficas olid Mourinhol klubi juhtkonnaga sageli vastuolud, näiteks keeldus ta klubi pakutud abitreenerist ja valis abitreeneri ise. Aasta lõpus Mourinho lahkus klubist, kui president ei olnud nõus tema lepingut pikendama – seda otsust on president hiljem avalikult kahetsenud.

2001: Leiria União[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta jaanuaris asus Mourinho väikese klubi Leiria União peatreeneriks ja tõstis selle hooaja lõpuks klubi ajaloo kõrgeimale, 5. kohale riigi meistrivõistlustel. Tema endine tööandja Benfica jäi 6. kohale.

Järgmisel hooajal tuli Leiria 7. kohale.

2002–2004: Porto[muuda | muuda lähteteksti]

José Mourinho 2007. aastal

Alates 2002. aasta jaanuarist töötas Mourinho FC Portos. Hooaja viimasest 15 mängust kogus ta 11 võitu ja tõstis meeskonna riigi meistrivõistlustel 3. kohale. Meistrite Liigas jõudis Porto teise alagrupivooru, aga langes välja enne kui Mourinho peatreeneriks sai.

Hooajal 2002/03 tuli Porto Portugali meistriks, kogudes 86 punkti. See oli kõige kõrgem punktisumma alates sellest ajast, mil võidu eest otsustati 3 punkti anda. Ta võitis ka Portugali karika ja superkarika. Lisaks võitis Porto UEFA Euroopa liiga, alistades finaalis FC Celtici 3:2.

Hooajal 2003/04 tuli Porto Portugali meistriks, kogudes 82 punkti. Karikavõistlustel tuli ta teiseks, aga võitis superkarika. Sel aastal võitis Porto UEFA Meistrite Liiga, alistades Manchester Unitedi, veerandfinaalis Lyoni Olympique'i, poolfinaalis Deportivo La Coruña ja finaalis 3:0 AS Monaco.

2004–2007: Chelsea[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajaks 2004/05 palgati Mourinho FC Chelseasse. Esialgu ei soovinud Mourinho Chelseasse minna, väites, et see pole talle huvitav, sest Roman Abramovitš ostab kokku kõige kallimad mängijad ja pole kindel, kas see projekt end õigustab. Siiski läks ta Chelseasse.

Esimesel ja teisel hooajal tuli Chelsea Inglismaa meistriks, hooajal 2006/07 jäi Manchester Unitedi järel teiseks, kuid võitis karikavõistlused. Liiga karika võitis Chelsea 2005 ja 2007.

Mourinho vallandati ootamatult 2007. aasta septembris, ehkki tema pinged Abramovitšiga olid teada juba varemgi. Tema asemele pandi Chelsea treeneriks Abramovitši sõber Avram Grant. Ka Grant tuli Inglismaa meistrivõistlustel teiseks.

José Mourinho (2009)

2008–2010: Internazionale[muuda | muuda lähteteksti]

José Mourinho (2009)

2008. aasta suvel sõlmis Mourinho kolmeaastase lepingu Milano Internazionalega. Juba oma esimese pressikonverentsi andis Mourinho itaalia keeles, väites, et õppis selle ära kolme nädalaga. Ta tõi endaga kaasa mitu kaastöötajat, kes olid temaga olnud juba Chelseas ja Portos.

Hooajal 2008/09 võitis Inter Serie A ja Itaalia superkarika, karikavõistlustel langes välja poolfinaalis kaotusega 0:3, 1:0 Sampdoriale. UEFA Meistrite Liigas jõudis Inter 16 parema hulka, kus kaotas Manchester Unitedile 0:0, 0:2.

Hooajal 2009/10 võitis Inter Itaalia meistrivõistlused ja karikavõistlused ning UEFA Meistrite Liiga. Läbi aegade on üksnes 6 klubi suutnud ühel aastal suutnud võita Meistrite Liiga, oma maa meistri- ja karikavõistlused. Itaalias on Inter esimene selline. Meistrite Liigas alistas Inter 16 parema hulgas Chelsea 2:1, 1:0, veerandfinaalis Moskva AKSK 1:0, 1:0, poolfinaalis Barcelona 3:1, 1:0 ja finaalis Müncheni Bayerni 2:0.

2010–2013: Madridi Real[muuda | muuda lähteteksti]

Mourinho 2017. aastal

2013–2015: Chelsea[muuda | muuda lähteteksti]

2016–2018: Manchester United[muuda | muuda lähteteksti]

2019–2021: Tottenham Hotspur[muuda | muuda lähteteksti]

19. novembrist 2019 sai ta Inglismaa kõrgliiga meeskonna Tottenham Hotspuri peatreeeneriks.[3]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Mourinho oma lastega (2007)

Mourinho tutvus oma naise Tamiga juba teismelisena. Nad abiellusid 1989. Neil on kaks last: 1996 sündinud tütar Matilde ja 2000 sündinud poeg José.

23. märtsil 2009 nimetas Lissaboni Tehnikaülikool Mourinho oma audoktoriks saavutuste eest jalgpalli alal.

Mourinho valdab kuut keelt: portugali, hispaania, katalaani, inglise, itaalia ja prantsuse keelt.

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Treenerina[muuda | muuda lähteteksti]

Porto
Chelsea
Milano Inter
Madridi Real
Manchester United

Viited[muuda | muuda lähteteksti]