Peamine koesobivuskompleks

Allikas: Vikipeedia

Peamiseks koesobivuskompleksiks[1] ehk MHC-geenideks[2] ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (ka: histokompatibiilseks peakompleksiks) (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.

Peamise koesobivuskompleksi geenide ülesandeks on lümfoid-(immuun-) süsteemi rakkude vahelise kommunikatsiooni hõlbustamine, raku pinnal olevate koesobivusantigeenide olemasolu kontrollimine ja äratundmine (organismiomaste rakkude eristamine võõrastest rakkudest) ja immuunvastuse esile kutsumine ning tõenäoliselt osalemine sugulise valiku teostamisel.

Nii näiteks tunnevad T-rakkude pinnal paiknevad T-rakkude retseptorid ehk TCR-molekulid ära kehavõõraste antigeenide olemasolu viirusega nakatatud raku välispinnal koos raku enda peamise koesobivuskompleksi (inimestel HLA) antigeenidega.[3]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

MHC-geenid esitlevad MHC-taskus peptiide ja kodeerivad kolme klassi koesobivusantigeene ehk MHC valke (glükoproteiinid):

  1. MHC klass I valke
  2. MHC klass II valke
  3. MHC klass III valke.

MHC klass I valgud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis MHC klass I valgud

Klass I MHC valgud transporditakse raku seest ja need on avaldunud enamikel keharakkude membraanidel. Igal rakul võivad avalduda ligi 100000 klass I MHC-molekuli. Klass I MHC valgud eksponeerivad raku pinnal rakuvalkude käibes tekkinud peptiidfragmente ja seonduvad harilikult tsütotoksiliste T-rakkudega ning lasevad ATC-rakul neile käsilolevat antigeeni esitleda.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis HLA geenikompleks

Inimeste peamine koesobivuskompleks kannab nimetust HLA geenikompleks (ka HLA-antigeenid), kuna nad avastati leukotsüütide pinnal. HLA-lookuses paiknevad geenid on väga polümorfsed.

Inimestel on HLA-geenikompleks (ka:geenikogum) (MHC) kodeeritud 6.kromosoomis (hiirtel H-2 geenid 17.kromosoomis). HL-antigeenid paiknevad kõikide tuumaga rakkude pinnal ja neid kasutatakse koesiirdamise proovide uurimisel, garanteerimaks transplantatsioonis doonori ja haige sobivuse.[4]

HLA antigeenide ja alleelide määramine elundite siirdamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne elundite ja rakkude siirdamist teostatakse eelnevalt nii doonori kui ka retsipiendi HLA antigeenid/alleelid määramine (näiteks PCR-iga).

Patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

MHC-geenidega seostatakse inimestel mitmeid immuunpuudulikkuse vorme ja perekondlikke haiguseid nagu[5]:

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ...
  • 1945. Georg D. Snell koos kaastöötajatega aretasid geneetiliselt identseid, välja arvatud üks geneetiline piirkond raku membraanil, mis kontrollis võõraste ‘histocompatibility (H) genes’- geenide hülgamist, laborihiiri[7]</ref>[8];
  • 1970. hakati seostama immuuunvastust MHC-molekulide, täpsemalt MHC-molekulide ja T-lümfotsüütide vahelise rakulise kommunikatsiooniga;
  • ...

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. MEDITSIINITERMINOLOOGIA KOMISJON, Väljavõte koosoleku protokollist nr. 183, 20. oktoober 2006
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 1034, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  3. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 729, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  4. "Meditsiinisõnastik" 473:2004.
  5. MHC, Sridhar Rao, Veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)
  6. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 52, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  7. Dustin J Penn, Major Histocompatibility Complex (MHC), veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)
  8. GEORGE D. SNELL Nobel lecture, 8 December, 1980, veebiversioon (vaadatud 09.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]