Eduard von Dellingshausen

Allikas: Vikipeedia
Eduard von Dellingshausen

Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 19021918.

Eduard von Dellingshauseni isa oli Nikolai von Dellingshausen, kes oli samuti Eestimaa rüütelkonna peamees ning tegeles matemaatika ja loodusteadustega, avaldades mitmeid selleteemalisi traktaate. Dellingshausenil oli ka vanem vend, kelle nimeks oli samuti Nikolai, ning kaks õde.

Dellingshausen omandas keskhariduse Tallinna toomkoolis ning õppis seejärel aastatel 18801884 isa mõjutusel Tartu Ülikoolis füüsikat. Ta täiendas end aastatel 18851886 veel Berliinis ja Münchenis, kuid doktoritöö kirjutamiseni siiski ei jõudnud, sest perekonna rahalised vahendid ei võimaldanud tal kauem välismaal viibida. Seetõttu naasis ta Eestimaale, kus asus majandama Virumaal asuvaid peremõisaid.

Aastatel 18871902 tegeles Dellingshausen eestkätt mõisamajandusega, kuid tegutses samal ajal ka mitmetes omavalitsusametites, osaledes aktiivselt ka Eestimaa maapäevadel. 1902. aastal seati ta üles Eestimaa rüütelkonna peamehe kandidaadiks ning osutuski valituks. Osava diplomaadina oskas ta läbi saada nii Eestimaa kuberneride kui ka Venemaa keisrikojaga ning Eestimaa aadli huve edukalt esindada. Lisaks peamehe ametile kuulus Dellingshausen ka Venemaa keisririigi Riiginõukogusse.

1917. aastal, kui baltisaksa rüütelkondi ähvardas enamlastepoolne likvideerimine, otsustas Dellingshausen sidemed Venemaaga katkestada ning kuulutas 13. detsembril Eestimaa hertsogiriigi Nõukogude Venemaast sõltumatuks. Samuti esitas ta Saksamaa keisririigile palve Eestimaa okupeerida. Sellest said aga teada enamlased, kes 1918. aasta jaanuaris Dellingshauseni vangistasid ja kogu Balti aadli lindpriiks kuulutasid. Jaanuarist märtsini 1918. aastal viibis Dellingshausen koos teiste juhtivate baltisakslastega Petrogradis Krestõ vanglas ning ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest surma. Tänu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu tingimustele õnnestus tal hukkamist vältida ning ta naasis Eestimaale.

1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal Eestis töötas Dellingshausen koos teiste baltisakslaste juhtidega Balti hertsogiriigi loomise nimel. Kui see ebaõnnestus, siis otsustas ta koos perega Eestist lahkuda.

Alates 1918. aasta detsembrist kuni oma surmani elas Dellingshausen Saksamaal. Ta on maetud Eestisse, Haljala surnuaia Dellingshausenite hauaplatsile Lääne-Virumaal.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dellingshausen oli abielus oma sugulase Alexandra von Dellingshauseniga, neil oli kolm tütart.

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Die Baltischen Landesstaaten unter russischer Herrschaft 1710–1918 und die Gegenwärtige Lage im Baltikum (1926).
  • Die Entstehung, Entwicklung und aufbauende Tätigkeit der Baltischen Ritterschaften (1928).
  • Im Dienste der Heimat! (1930, eesti keeles: Kodumaa teenistuses: Eestimaa rüütelkonna peamehe mälestused

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Otto von Budberg
Eestimaa rüütelkonna peamees
19021918
Järgnev:
Otto von Lilienfeld