Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.
Mõisaomanikud [muuda]
Hõbeda mõis oli algselt Vatku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Hõbeda mõisa on esmakordselt minitud 1459. aastal kui Hof Hoeppede, 1459. aastal kandsid vennad Hermann ja Jürgen Luggenhusenid mõisa valdusõiguse üle Wolmar Wrangelli nimele, kes pärandas mõisa poeg Hans Wrangellile, kes pärandas mõisa poeg Wolmar Wrangellile.
Wolmar Wrangell loobus 1488. aastal mõisast oma kasuisa Friedrich Dückeri ja kasuvendade Ewert ja Johann Dückeri kasuks.
1519. aastast olid mõisa omanikud Aderkased, mõisaomanikud vennad Aderkased müüsid Hõbeda, Adele ja Pirgi külad ning Recke veski Arend Asserienile 1529. aastal.
Pärast Arend Asserieni surma toimunud pärandusejagamislepinguga sai Hõbeda küla omanikuks 1584. aastal Arend Asserienile, eemise omaniku poeg.
1586. aaastal Arendt Asserieni surma järel oli omanikuks tem lesk Dorothea Farensbeck ning seejärel Arend Asserieni poja Dietrichi tütar Magdalena Asserienile 1600. aastast (kes oli ka Riisipere mõisa pärijanna) ja tema abikaasale Robbert (Robrecht) von Rosenile Soonurme mõisast. Rubrecht von Rosen müüs 1619. astal Hõbeda oma õemehele Johann von Delwigile, hinnaga 2 500 Herrentaalrit.
17. sajndi lõpul kuulus mõis Johann Andreas von der Pahlenile (1642-1696), kes oli Eestimaa maanõunik, Rootsi kindralmajor; Habaja, Hõbeda, Järlepa, Pae mõisa pärushärra Eestis ja Branskovitši mõisa pärushärra Ingerimaal.
Mõisa järgmine omanik - rittmeister Wolter von Delwig müüs Hõbeda rittmeister ja maanõunik Otto Fabian von Wrangellile.
Pärast Eestimaa Rüütelkonna peamehe, maanõunik Otto Fabian von Wrangelli surma (1726) lastetuna, sai mõisa ja lähedalasuva Wittena (Viitna) kõrtsi omanikuks tema vennapoeg Fabian von Wrangell.
Fabian von Wrangelli surma järel (1739) olid tema vara pärijateks tema lesk Anna Helena von Wrangell (sünd Ungern-Sternberg) ja lapsed ning vastavalt kokkuleppele sai Hõbeda mõisa 1754. aastal Fabian von Wrangelli tütre Fabiana Helena Renata von Wrangelli abikaasa Philipp Johann von Saltza.
Philipp Johann von Saltza surma järel (1787) oli mõisa pärijaks tema poeg Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander Philipp von Saltza, kes pantis 1799. aastal Hõbeda mõisa ja sellest sõltuva maakoha Viitna koos raieõigusega Tõdva-Kõnnu metsas 90 aastaks meeskohtunik Robert Gottlieb von Rosenile.
Robert Gottlieb von Rosen pantis 1820. aastal Hõbeda mõisa meeskohtuassessor Friedrich Adolph von Dellingshausenile, 1821 muudeti pandileping ostulepinguks ning mõisa omanikuks sai Friedrich Adolph von Dellingshausen.
Pärast kreisisaadik ja maanõunik vabahärra Friedrich Adolph von Dellingshauseni surma ja tema naise Karoline Elisabeth (sünd. von Krusenstiern) surma (1839) sai pärijatevahelisel kokkuleppel Hõbeda mõisa omanikuks kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausen.
Vabahärra, kindralleitnant Johann Eduard von Dellingshausenilt surma järel (1845) päris Hõbeda mõisa tema poeg Nikolai von Dellingshausen, parun Nikolai Dellingshausen kinkis Hõbeda ja Loobu mõisad 1895. aastal oma pojale Nikolai von Dellingshausenile [1].
Mõis võõrandati 1919. aastal.
Viited [muuda]
Kirik: Kadrina
Mõisad: Arbavere mõis | Hõbeda mõis | Hulja mõis | Imastu mõis | Jõepere mõis | Kihlevere mõis | Kolu mõis | Lasila mõis | Neeruti mõis | Pala mõis | Palmse mõis | Polli mõis | Saksi mõis | Tõdva-Kõnnu mõis | Udriku mõis | Undla mõis | Vatku mõis | Vohnja mõis
