Käsmu

Allikas: Vikipeedia
Käsmu

Elanikke: 105 (31. detsember 2011)[1]

EHAKi kood: 3934
Koordinaadid: 59° 36′ N, 25° 55′ E59.60305555555625.919444444444koordinaadid: 59° 36′ N, 25° 55′ E
Käsmu (Eesti)
Käsmu
Kivine Käsmu rand
Lemeti kivi Käsmu rannas
Majakas
Käsmu kaldapealne paatidega
Käsmu Dellingshausenite matusekabel

Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on Lääne-Virumaal Vihula vallas asuv küla.

Käsmu paikneb Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargis.[2]

Käsmu poolsaarel on huvitav kivikülv ja suured rändrahnud, mida nii sisemaal metsades kui ka rannas ning meres näha on. Need on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega.

Küla lähedal asub 43 ha suurune ja kuni 3 m sügav Käsmu järv.

Käsmust läheb maantee lõunasse. Seda mööda saab minna lähimatesse asulatesse, milleks on kagus Käsmu lahe lõunatipus olev Võsu ja edelas Eru lahe lõunatipus olev Eru.[2]

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 105 elanikku.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt on küla nime mainitud 1453 Aaspere mõisale kuuluva Käsmu rannana (strand tho Kesemo)[3]. Nime esmamainimisest ei selgu, kas küla oli sel ajal olemas või mitte. Ühes 1524. aasta kohtuprotokollis aga leiab küla olemasolu kinnitust.

Nime päritolu kohta on mitu versiooni. Käsmu on eesti-soome-rootsi külana kandnud eri aegadel nimesid Kesemo ja Casperwiek. Viimane nimi esineb esmakorselt 1624. Osa ajaloolasi oletab, et nimi on tulnud sellest, et küla rannakabel ehitati ühe Hommikumaa targa, püha Kaspari auks[4].

Võrreldes lähema ümbrusega on meri Käsmu küla kohal suhteliselt sügav, mistõttu said laevad seal randuda. Et ajalooliselt ehitasid oma elamise siia ja laiendasid küla peamiselt laevakaptenid ja laevaomanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks.

Käsmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane rannamaa üksi ei tulnud sellega toime. Mõisale maksti renti kalastusõiguse, mitte maa eest. Pealegi oli seda maad väga vähe. Parimad kalapüügikohad olid väljaspool lahte Saartneemest edasi ning peamiselt püüti räime ja lesta. Et Soome lahe saarte ümbruses olid kaladel kudemiseks paremad tingimused kui mandri rannikul, käidi sealgi vähemalt kaks korda aastas kala püüdmas.

18841931 tegutses Käsmus merekool. Koolis õppis nende aastate jooksul kokku 1664 õpilast, neist 64 said kaugsõidukapteniteks.

Esimene laev ehitati Käsmus 1697. 19. sajandi teisel poolel osteti Soomest esimesed suured purjekad ja neid hakati ehitama ka kohapeal. 1891 ehitati Käsmu majakas ja valmis laev "Salme", mis hiljem ookeani ületas. Käsmu lahest sai Põhja-Eesti tähtsaim laevade talvitumispaik ja oli talvi, mil seal talvitus isegi kuni 70 laeva.

1926 asutati OÜ Käsmu laevaomanikud, kellele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad.

1840 algas Käsmus suvitamine, kui kindral Nikolai von Dellingshausen lasi siia perekonna suvemõisa rajada.

Käsmu vaatamisväärsuste hulgas on Kabelimäel asuv Dellinghausenite kivikabel ja puukirik koos kirikaiaga. Käsmu kirikus on orelimeistri Johann Andreas Steini valmistatud ja Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärit orel, mis on üks Eesti vanimaid oreleid. Kirikus tegutseb tänapäeval Käsmu kogudus. Kalmistul on põlvitava naise figuuriga hauamonument (1937, autor Juhan Raudsepp), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks hauamonumendiks [5]. See on püstitatud kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe mälestuseks. Kalmistule on maetud helilooja Ülo Vinter.

Käsmus asub Käsmu meremuuseum.

Alates 2008 toimub Käsmus muusikafestival Viru Folk. Aastal 2010 mais toimunud Giidi -ja kodulookonkursil "Käsmurääkija" tunnistati parimaks giidiks Olivia Paas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14. juuli 2014
  2. 2,0 2,1 Suur maailma atlas, lk. 186
  3. EE, 5. köide, lk. 312
  4. Anne Kurepalu, Karl Kristenbrun. "Käsmu: ajaloost ja tänapäevast". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994 [1]
  5. Käsmu Meremuuseumi koduleht

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ernst Rosenberg. "Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos", Ühistrükikoda Rakveres, Rakvere 1924.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]