Šožma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib külast; jõe kohta vaata artiklit Šožma jõgi, järvede kohta Šožma järved

Šožma (uus) raudteejaam 2009

Šožma (vene keeles Шожма) on küla Venemaal Arhangelski oblastis Njandoma rajoonis Šalakuša külaasunduses. Geograafilised koordinaadid on 61° 55′ 59″ N, 40° 30′ 42″ W61.933055555556-40.511666666667.

Šožma küla juures pöördub lõuna poolt voolav Šožma jõgi itta, eemaldub Arhangelski-Moskva raudteest ja ühineb lääne poolt tuleva Pelemski ojaga, mis omakorda algab külast lääne poole jäävast Pelemski järvest.

Šožmas on umbes 200–300 elanikku (2000. aastal oli valimisõiguslikke kodanikke umbes 220, 2006. aastal 183).

Külas asub Šožma raudtejaam (kaugus Moskvast 823 kilomeetrit), mille tsaariaegne puidust jaamahoone asendati 1990. aastatel silikaatkivihoonega.

Külas on seitse tänavat: Gagarini, Železodorožnaja, Zavodskaja, Lesnaja, Sadovaja, Trubnaja ja Tsentralnaja. Külal puudub maanteeühendus.

Šožma sihtnumber on 164229.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šožma küla keskus 1985

Küla tekkis koos Arhangelski–Moskva raudtee ehitusega 1890. aastatel. Nime sai ta oma samanimelise (Derevnja Šožma) küla järgi, mis asub raudteest linnulennult 14 km kaugusel ida suunas otse Šožma jõe ääres

Derevnja Šožma geograafilised koordinaadid on 61.93306° N, 40.51167° O. Seda, juba ammu elaniketa, nüüdseks sisuliselt hävinenud, küla nimetati kaartidel ka Kondratovskajaks. Metsateid pidi on sinna Šožma jaamast umbes 20 km. Küla tekkis arvatavasti vanausuliste väljarände käigus Mošha jõe piirkonda. Legendi järgi asutasid küla kaks meest, Demid ja Kondrat. Üks liikus üht ja teine teist Šožma jõe kallast mööda ning nad leidsid teineteist juhuslikult lõkkesuitsude järgi. Nii ehitasidki nad üks ühele ja teine teisele jõe kaldale endale majakesed ning panid aluse küla tekkele. 20. sajandi esimesel poolel oli külas seitse vesiveskit ja mitu tuuleveskit. Küla jäigi nime poolest koosnema kahest osast: Kondratovskaja ja Demidovskaja. 1927. aasta suvel hävines Derevnja Šožma tulekahjus täielikult (hinnanguliselt umbes 200 hoonet). Säilis vaid eemal asunud kirik (varises 1964. a). Küla ehitati küll uuesti üles, kuid pärast II maailmasõda hakkas küla allakäik. Ametivõimud pidasid küla perspektiivituks. Sellel puudus elektrivarustus, oli vaid telefoniühendus. Siiski, tegutses seal ka kolhoos. Aja jooksul likvideeriti postkontor, kauplus ja kool, enamik elanikke lahkus ja suurem osa hooneid veeti Njandomasse, mõned hooned põletati. Osa elanikest kolisid elama 23. kvartali külla, mis on praeguseks samuti alaliste elaniketa.

Šožma külas paiknes 1930. aastatel rajatud range režiimiga vangilaager, kuhu sattus 1941. aastal osa Eestist Punaarmeesse mobiliseerituid. Samuti sattus sinna Teise maailmasõja ajal toimunud küüditamise käigus Ukraina läänealadel elanud poolakaid[1]. Laagrit valvas sisevägede Arhangelski polgu rood. Vangilaager likvideeriti 1985. aasta suvel.

1985. Pildi vasemas ääres, puude taga on näha üks laagri valvetornidest

Külas tegeleti peamiselt metsa ülestöötamisega ja saematerjali tootmisega (Шожемский леспромхоз). Šožma oli tuntud plaaniliste tootmismahtude paljukordse ületamise poolest. Kuni 1990ndate aastateni töötas külas 1949. aastal rajatud 750 mm rööpmelaiusega kitsarööpmeline raudtee, mille tegevus soikus vangilaagri likvideerimise järel ja mis võeti lõplikult üles 1990. aastate lõpul. Raudtee hiilgeajal ulatusid selle harud külast kuni 40 km kaugusele itta. Šožmast käis kohalik laiarööpmeline rong loodes Ohtonga ääres asuvasse 23. kvartali külasse, kus asus samuti metsatööstus. Seegi haruraudtee likvideeriti 1990. aastatel.

Šožmas töötasid või töötavad 8-klassiline kool, raamatukogu (asutatud 1. jaanuaril 1954[2]), leivatehas (suletud), elektrijaam (suletud), toiduainete laod (suletud), sidejaoskond, kauplused ja saun (suletud). Siin asus ka Šožma külanõukogu, mis pärast korduvaid süütamisi koliti külast välja Šestiozerskisse. Sinna käivad praegu kooli ka paljud Šožma lapsed. Samuti oli tulekahju koolimajas ja raamatukogus, kus hävines palju raamatuid.

Tänapäeval on suurem osa külaelanikest töötud ning tegelevad aianduse, marjade ja seente varumise, kalapüügi, jahi ja muu taolisega. Küla rikkalikud marja- ja seenemetsad on tuntud isegi Moskvas. Külas elavad ja puhkavad suviti mõned kunstiinimesed.

Tuntud on küla ümbruse udud[3]. Selle võib põhjus olla piirkonna rohketes soodes ja järvedes

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Külast on pärit poeet Dmitri Aleksejevitš Ušakov (15.09.1932 – 29.01.2011) [4] Suviti elab siin maalikunstnik Juri Šablõkin[5]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]