Maausk

Maausk ehk maarahva oma usk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul.

Olles lahutamatu tervik meie maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid siin, Maavallas. Nagu maakeel ja maarahvas on eripalgelised, koosnedes seto, võro, saare, viru jpt. maakeeltest ning -rahvastest, nii on eripalgeline ka maausk. Igas paikkonnas võime kohata mõnevõrra erinevaid tavasid ja kombeid. Näiteks lõunapool nimetatakse loona vägesid emadeks ja isadeks, põhjapool aga haldjateks. Lõunas ja läänes tähistatakse kevade saabumist mõni nädal enne kui põhjas. Kuid nii nagu erinevad maarahvad moodustavad yhe rahva, nii moodustavad erinevad maausudki yhe usu. Maausu eripalgelisuse juured peituvad Maavalla erinevates maastikes, ilmastikuoludes, keeltes ning kokkupudetes teiste rahvastega. Maausulisi ühendab Eestis Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, mis koosneb Viru, Emajõe, Emujärve, Härjapea ja Saarepealse Kojast.

Maausu jumalad.

Maausuliste arvates on kõigel olemasoleval vaimne mõõde, mis võib avalduda hinge, haldja või jumalana. Jumalate, haldjate ja hingede vahel pole selget piiri. On olemas põllu-, nurme- ja metsajumalad ning -haldjad. Ja nimetused erinevad piirkonniti. Keda Võro-, Tartu- ja Mulgimaal tuntakse imäde ja esädena, nimetatakse mujal haldjateks. Jumalatel on tavapäraste meeltega tajutavad omadused nagu vorm, värv jm. Maa on jumal, äike on jumal, vesi on jumal, tuli on jumal ... Maausulisel on vabadus tajuda jumalaid ja teisi vaimolendeid yksnes loona jõududena või ka jumalate ja haldjatena, kõnetada neid vaikses pöördumises, yhispalves või lihtsalt tunnetada.

Tähtsaim jumalaist on Maaema, kes on kõige elava ema. Pikse paljude nimede hulgas on Uku, Ukko, Taevaisa, Taevataat, Vanaisa, Vanajumal, Äikene, Äiukene, Äike, Vanemb, Kõu, Pikker jt. Olulised jumalad on ka Vee-ema ja Tule-ema. Mitmed jumalad on tuntud vaid kohati. Näiteks seto karja- ja viljakusjumal Peko, põhjaranniku veejumal Koljo, Metsik, Tõnn, Leeda jt. Taar (vanemas kirjaviisis Taara, maakeeltes ka Toar, Toor, Toorus, Teer, Tharapita jms) on kehatu ja kujuta, kõikeläbiv vägi, ylim jõud ja vaimsus, suur tundmatu, hõlmamatu, haaramatu, mis täidab nii inimesi kui kõike muud olemas olevat.

Tuleb märkida, et kuigi baltisaksa ja nõukogude taustaga uurijad on püüdnud Taara kui maarahva jumala olemasolu naeruvääristada, sisaldavad seda nime mitmed ajaloolised kohanimed. Maavalla eri paigus on Taara ka mitmete looduslike pühapaikade nimes, näiteks Taaraorg Lebaveres, Taara/Toaritammemägi Kautjalas jpt. Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Tharapita kohta on kirjutanud uurimuse Urmas Sutrop. Samas viitab ta Taara seosele teiste uurali rahvaste Tor ja Tar nimetyvega jumalatega.

Eks ka Ilmalind, kelle loodud (munetud) munadest kõik alguse sai, on jumal. Tema jumalikustamine ei ole aga meie rahval kunagi pähe tulnud. Teatud päevad ja ajad on pyhendatud jumalatele. Maaema synnipäev on kevadisel liikuval maahengausel, Uku päev põhjarannikul 02.07 ning Peko pyhad sygisel ja kevadel. Taari auks pyhitsetakse muistsest ajast saati neljapäevaõhtuid.

Maausu pühamud.

Hiied. Hiis on maarahva pyhamu. See on kymnete ja kymnete põlvkondade pyha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pyhadel ja olulisematel puhkudel. Seal kõneldakse loona vägedega, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu. Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.

Tuntud maausulisi.

• Kaido Kama
• Kalle Eller
• Art Leete
• Merle Jääger
• Kauksi Ülle
• Eerik Leibak
• Peeter Ilus
• Ahto Kaasik
• Õie Sarv
• Ago Künnap
• Elo Liiv
• Anzori Barkalaja
• Asko Künnap
• Madis Arras
• Hasso Krull
• Peeter Laurits
• Hendrik Relve
• Tõnu Seilenthal
• Imre Annus

Vaata ka

• Eesti mütoloogia
• Eesti rahvakalender
• Hiis
• Kaleva
• Maakeel
• Maarahvas
• Maavald
• Rahvaluule
• Sirvilauad

Välislinke

• Maavalla Koja (maausuliste ühenduse) veebileht
• Ahto Kaasik, "Omausust omailmas"
• Eesti rahvalaulude antoloogia
• Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu I
• Oskar Loorits. Endis-Eesti elu-olu II
• Ahto Kaasik, Heiki Valk. Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse
• Andres Tvauri. Ohvrikividest
• Oskar Loorits. Liivi Rahva Usund I, II, IV, V
• Aado Lintrop. Udmurdi usundi peamised tunnusjooned XIX ja XX sajandil
• Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund
• Hallo, Kosmos! Andres Heinapuu - 29. mai, Külaliseks on soome-ugri kultuuri uurija ning Maavalla Koja juhatuse liige ja kirjutaja ANDRES HEINAPUU