Arutelu:Ülestõusmispühad
Siin on vaja rääkida ainult 1. ja 2. ülestõusmispühast, mis järgneb vaiksele laupäevale. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 00:27 (UTC)
Miks liita?
- Siin on kirjas Pühad kestavad nädal aega kuni valge pühapäevani Selles artiklis ei tohiks vaiksest nädalast rääkida, seepärast see liitmisettepanek.
Minu meelest on ka 3. ülestõusmispüha. Andres 10. aprill 2009, kell 15:37 (UTC)
- Kirikukalendris on 1. (12. aprill) ja 2. ülestõusmispüha (13. aprill), lisaks veel 2. (19. aprill) ülestõusmisaja pühapäev, 3. ülestõusmisaja pühapäev (26. aprill aastal 2009). Nii et ülestõusmispühad on ainult pühapäeval ja esmaspäeval peale vaikset laupäeva. --Tiuks 10. aprill 2009, kell 16:38 (UTC)
Minu meelest on ülestõusmispüha suurim püha kõigi kristlaste jaoks, teine asi on üldrahvalik tähistamine. Andres 26. detsember 2009, kell 20:37 (UTC)
Võib-olla nimetatakse ülestõusmispühi mõnikord ka paasapühadeks, aga neid on oluline eristada judaismi paasapühadest (ÕS-is on paasapühad ainult viimases tähenduses). Andres 26. detsember 2009, kell 20:40 (UTC)
Ajaliselt langevad need kokku judaismi paasapühadega.
- Nikaia kirikukogu otsustas, et ülestõusmispühi peetakse pärast paasapühi. Andres (arutelu) 3. aprill 2015, kell 16:38 (EEST)
Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada.
- Kes see pühade ajal enam koristab, see peab ikka enne pühi tehtud olema. Võtsin välja. 2001:7D0:87CA:9180:A058:78E7:9CD0:1522 18. jaanuar 2018, kell 20:23 (EET)
- See ei tundu veenva argumendina. Andres (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 00:04 (EET)
Ettepanek, et ka ülestõusmispühade 2. püha oleks riigipüha on korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus. Kas tõesti ongi niimoodi põhjendatud ja kas nii on ka viidatud allikas kirjas? See on ju ENSV aegne seisukoht. Eesti Vabariigis ei ole "kirik riigist lahutatud", vaid ei ole riigikirikut. Need on täiesti erinevad asjad. 2001:7D0:87CA:9180:CDF5:BB45:B717:C131 1. aprill 2018, kell 02:24 (EEST)
Artikli alguses räägitakse katoliiklastest ja õigeusulistest (kes on tegelikult ju ka katoliiklased), aga ei ole mainitud reformikirikut, kes on eesti põhimass, niivõrd-kuivõrd. nii jääb teise lõigu järel mulje, et ülestõusmispühad ongi vaid mingi (rooma)katoliiklaste ja õigeusklike teema, mis ei puuduta siinseid luterlasi jm.. 83.179.153.232 7. aprill 2018, kell 05:02 (EEST)
Kas siin on muutusi seoses sellega, et meie kaks õigeusukirikut on hakanud kasutama eri kalendreid (ehk Konstantinoopoli alluvusega kirik on n-ö Eesti poolele üle tulnud)? Ilmselt vääriks nimetamist ka Ukraina õigeusu kalender, sedagi kajastab nüüd Eesti meedia. --Ehitaja (arutelu) 9. jaanuar 2024, kell 15:04 (EET)