Talvine madisepäev

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel kõneleb madisepäevast 24. veebruaril; 21. septembri kohta loe artiklist Sügisene madisepäev (pühendatud apostel Matteusele).

Madisepäev on püha eesti rahvakalendris 24. veebruaril.

Madisepäeval oli oluline tegevus putukate ja kahjurite hävitamine loitsude ja maagiliste toimingutega, kuna Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa seotud "kärbseid" – kui neid ei märgatud edasi teise perre sokutada, siis oli suvel ees suur kärbsenuhtlus ja pererahvas laisk.

Keelud: madisepäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda ja kududa ning tulekahju ärahoidmiseks ei tohtinud madisepäeva õhtul tuld üles võtta. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke.

Meeles tuli pidada milline nädalapäev oli madisepäeval ja kust tuul puhub. Kevadel ei tohtinud sel nädalapäeval vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna, kuna saak ebaõnnestub kahjulike putukate tõttu. Kui madisepäeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid.

Kirikukalendris seondati päeva apostel Mattiasega, kes oli Jeesus Kristuse apostel, kelle pärast Kristuse surma 11 allesjäänud apostlit valisid endi hulka Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemel.

Apostel Mattiasele on pühitsetud Harju-Madise kirik.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]