Pasha

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib toiduainest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pasha (täpsustus)

Pasha (ka lihavõttepasha) on osade maade rahvusköökides ülestõusmispühade ajal kohupiimast ja lisakoostisainetest erilisel viisil valmistatav magusapoolne püramiidja kujuga rammus pühaderoog.

Pasha on õigeusklike lihavõtteroog. Sama nime kannavad vene keeles ka paasapühad.[1]

Pashat peetakse traditsiooniliselt kohupiimast, hapukoorest, vahukoorest, rosinatest, võist ning munadest valmistatud vene lihavõttetoiduks,[2] kuna seda söödi paastuaja lõpul tihti koos lihavõtteküpsetistega - kulitšite ja baabadega.[3]

Klassikalist pashat valmistatakse erilises, erinevate nikerdatud kaunistustega, puust pashavormis. Traditsioonilise pashavormi külgedel olevad ja pasha pinnale üle kanduvad kirikuslaavikeelsed algustähed XB, tähendavad "Hristos voskrese!" ("Hristos voskrese" - Kristus on üles tõusnud!).[4]

Pashavormi puudmisel võib kasutada koduses majapidamises ka olemasolevaid, erineva suuruse ja kujuga, kööginõusid.

Lisakoostisained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisakoostisained ja nende kogused sõltuvad nii etteantud retseptidest kui ka valmistaja maitsest ning võimalustest.

Lisaks kohupiimale, hapukoorele, võile ja suhkrule lisatakse tänapäeval ka mitmete puuviljade suhkrustatud koort (näiteks apelsinisukaad jt), šokolaadi (kakaopasha[5]), magusat kondenspiima[6], mandlilaaste, tükeldatud pähkleid, kuivatatud puuvilju (näiteks tükeldatud aprikoose) ja brändit[7] jpm.

Valmistamismeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tradistiooniliselt on pashasegu valmistatud nii kuumutamata (toores pasha) kui kuumutatult (keedetud pasha).[8]

Harilik pasha (1912)[muuda | redigeeri lähteteksti]

4 naela (1 nael = 410 grammi) värsket kohupiima pandakse 24 tunnis vajutise alla, õerutakse siis läbi sõela, pandakse 1/2 klaasi värsket haput koort, 1/4 naela kõige paremat koorevõid, 1 theelusika täis soola, 1/2 klaasi suhkrut, vähe peeneks tõugatud vaniljet ja mandlit juurde, ja õerutakse kõik hästi läbi. Ilusasti nikerdatud puuvormi sisemised küljed kaetakse puhta, peene muslini ribadega, surutakse siis piimasegu kõvasti vormi sisse ja pandakse puhas lauakene ja raske kivi vajutuseks peale, et vedelik välja nõrgub, muidugi peab vorm selleks kausi sees olema. Enne lauale andmist pannakse pasha ettevaatlikult vaagna peale ja ehitakse pealt rosinate, korinthide ja kunstliku lillega.[9]

Keedetud pasha (1912)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seda valmistatakse niisama, kui eelmises tükis õpetatud, lisatakse ainult 4 klopitud toorest muna, 1/4 naela suhkrut ja pool klaasi puhastatud rosinaid juurde, segatakse kõik läbi, seatakse kastruliga tulele, ja lastakse ühtelugu segades vähe keeda. Lastakse siis ära jahtuda ja kui tarvis on, lisatakse veel suhkrut juurde, kallatakse siis puuvormi sisse ja tehtakse kõik niisama kui eelmises nr õpetatud.[10]

Moekad pasha-asendajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval saab pashat ka valmis kujul poodidest osta. Kuid pasha koostises võivad rammusa kohupiima, vahukoore, munade ja või asemel figureerida väherasvane vahustuv kooreasendaja, lahjemad toorjuustud ja kohupiimad või lahjad kohupiimapastad. Moodsad lihavõttepühade road kohupiimast võivad olla nii moekad vahud, tarretised, pashaparfee, kihilised kohupiimaga (nn pokaalipasha) pühademaiustused, pashatordid jm.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maire Suitsu, "Maire Suitsu retseptiraamat", lk 102, 2001, ISBN 9985 3 0549 3
  2. pasha, Veebiversioon (vaadatud 15.04.2014)
  3. Maire Suitsu, "Kevadpühade piduroad", lk 9, 2011, Kirjastus Varrak, 978 9985 3 2245 1
  4. Maire Suitsu, "Kevadpühade piduroad", lk 9, 2011, Kirjastus Varrak, 978 9985 3 2245 1
  5. Angeelika Kang, Lia Virkus, Pille Enden, "Kohupiima- ja kodujuustutoidud 2", 2010, lk 89, AS Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978 9949 454 45 7
  6. Maire Suitsu, "Kevadpühade piduroad", lk 137, 2011, Kirjastus Varrak, 978 9985 3 2245 1
  7. Angeelika Kang, Lia Virkus, Pille Enden, "Kohupiima- ja kodujuustutoidud 2", 2010, lk 92, AS Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978 9949 454 45 7
  8. Aleksandr Muraškin, "Maitsvad vene road", vene keelest tõlkinud Jaak Kaljumäe, Kirjastus Valgus 2008, lk 124, ISBN 978 9985 68 231 9
  9. Proua A.Hoffmann, "Keetmise õpetus", lk 77, Tartus, 1912
  10. Proua A.Hoffmann, "Keetmise õpetus", lk 77, Tartus, 1912
  11. Maire Suitsu, "Kevadpühade piduroad", lk 141, 2011, Kirjastus Varrak, 978 9985 3 2245 1

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]