Vändra kihelkond
Vändra kihelkond (lühend Vän; sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Kihelkond oli pindalalt väga suur, kuid asustuselt hõre.[1]
Kihelkonna alad võisid muinasajal kuuluda valdavalt Alempoisi muinaskihelkonda, mis polnud maakondadega ühinenud. Teisalt arvatakse, et Vändra alad võisid muinasajal olla liitunud Sakala maakonnaga ning Viluvere piirkond jäi hoopis Läänemaale Kõrve muinaskihelkonna alla.[2]
Vändra nime on ürikutes eri keeltes esinenud mitmel kujul, nagu Wenders-kulle, Wennier, Fendern, Fennern, mis tähendab eesti keeles soo- ja rabamaad.[2]
Kihelkonnakirik oli Vändra Püha Martini kirik, 1860. aastal ehitati Käru abikirik.
Vändra kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes 13 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis, 1 linnamõis ja 4 karjamõisat.[1]
- Vändra kirikumõis (Pastorat Fennern)
- Eidapere mõis (Eidaperre) rüütlimõis
- Käru mõis (Kerro) rüütlimõis
- Lelle mõis (Lelle) rüütlimõis
- Uue-Vändra mõis (Neu-Fennern) rüütlimõis
- Rõusa mõis (Karlshof), Uue-Vändra kõrvalmõis
- Vana-Vändra mõis (Alt-Fennern) rüütlimõis
- Võidula mõis (Karolinenhof), Vana-Vändra mõisa klaasivabrik (poolmõisa staatuses[3]), mis eraldati Vana-Vändra mõisast u 1880. aastal.
- Viluvere mõis (Willofer) Pärnu linnamõis
- Tootsi mõis (Südhof), Viluvere karjamõis
Vändra kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Vändra kirikuvald (1866–1892)
- Käru vald (1866–1917)
- Lelle vald (1866–1893)
- Lelle vald (1906–1917)
- Uue-Vändra vald (1866–1939)
- Vana-Vändra vald (1866–1939)
- Vändra vald (1939–1950)
- Vändra vald (1991–2017)
Vändra kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Hauamäe talu kalmistu
- Kurgja talu kalmistu
- Käru kalmistu
- Lelle uus kalmistu
- Lelle vana kalmistu
- Vana-Vändra mõisa kalmistu
- Vändra II maailmasõja matmispaik
- Vändra uus kalmistu
- Vändra vana kalmistu
- Ülejõe talu kalmistu
Vändra kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogujad jõudsid Vändra kihelkonda 1912. aastal. Muuseumisse on kogutud piirkonnast üle 1200 eseme, lisaks on fotosid ja kirjalikke materjale.[4]
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna lõunapoolne osa jääb tänapäeval Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valda, kus Vändra on eraldi alev. Loodepoolne osa jääb Rapla maakonna Kehtna valla ja kirdepoolne osa Järva maakonna Türi valla aladele.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal jäi kihelkonnast kaks kolmandikku Pärnu maakonda, moodustades Vändra alevi ja endise Vändra valla.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Vändra kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 4. märts 2012)
- ↑ 2,0 2,1 "Vändra kihelkonna juured peituvad muinasajas" Pärnu Postimees, 4. aprill 2010
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Õpetatud Eesti Selts
- ↑ Vändra kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. märts 2012)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 392.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vändra kihelkond Eesti mõisaportaalis
Kirik: Vändra Martini kirik
Abikirik: Käru
Pastoraat: Vändra kirikumõis
Peamõisad: Eidapere mõis | Käru mõis | Lelle mõis | Uue-Vändra mõis | Vana-Vändra mõis | Viluvere mõis | Võidula mõis
Kõrvalmõisad: Rõusa mõis
Karjamõisad: Atsekõnnu mõis | Isakõnnu mõis | Kullimaa mõis | Kõrbja mõis | Lauri mõis | Lungu mõis | Massu mõis | Põllumõisa mõis | Rahkema mõis | Sarapiku mõis | Sikana mõis | Tootsi mõis | Tootsikõnnu mõis | Vihtra mõis | Waldburgi mõis