Voldemar Öövel

Allikas: Vikipeedia
Voldemar Öövel oli oma üle kahemeetrise kasvu ja suure halli habemega juba kaugelt äratuntav. Foto erakogust 2007. aastast.

Voldemar Öövel (21. august 1927 Pöide, Saaremaa – 29. juuli 2008 Ahja, Põlvamaa) oli Eesti Kodukaitse komandör ja taasiseseisvunud Eesti kagupiiri esmase kaitse ülesehitajaid, Kotkaristi teenetemärgi kavaler, agronoom, suusaliidu juht ning maaspordiliidu Jõud tegevjuht ja auliige.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Öövel sündis Saaremaal Välta külas, Pöide vallas, vanaisa Johan Vaheri esiisade mõisnikult päriseks ostetud talus. Oli isa Andrei Öövli ja ema Miina vanem laps, tal oli noorem õde Õie. Käis kohalikus Kõljala Põllutöökoolis, kus oli president Arnold Rüütli koolivend. Hiljem lõpetas Olustvere Põllumajandustehnikumi.

Juba 15-aastaselt oli Voldemar Öövel 2 meetri pikkune. 1944. aasta varakevadel osales Saksa noormeeste väljaõppelaagris Rozanis, Poolas ja määrati sama aasta sügisel soomepoistest moodustatud kuulipilduja MG-42 meeskonda. Tagasi Eestisse tuli lennuväe abiteenistuse rühmavanemana. Sakslaste põgenedes pea olematu relvastusega eesti sõdurpoisid otsesesse lahingutegevusse ei sattunud ja redutasid 1944. aasta septembri Aegviidu metsas. Voldemar Öövel on ise öelnud, et ta ei varjanud kunagi Saksa sõjaväkke kuulumist ja see olevat aidanud tal hiljem kolhoosis parteisse astumist edasi lükata[1].

Maaspordi edendaja[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtis aastatel 1948–1950 Suusaspordi Vabariikliku Föderatsiooni (tänane Eesti Suusaliit). Oli maanoorte spordiseltsi Jõud üks käivitajatest. Aastatel 1947–1953 oli spordiseltsis Jõud kesknõukogu instruktor ja osakonnajuhataja, hiljem valiti kesknõukogu liikmeks ja aseesimeheks, oli kuni 1953. aastani seltsi palgaline tegevjuht. Aastast 1967 oli ta spordiseltsi Jõud auliige.

Põllumehena[muuda | muuda lähteteksti]

Töötas põllumajandusministeeriumis ja oli Kaagvere erikutsekooli direktori abi. Aastal 1962 valiti Voldemar Öövel parteitu agronoomina kolhoosi Punane Koit (tänane Ahja vald Põlvamaal) esimeheks. Väidetavalt ei soovinud kompartei liikmetest kandidaadid nii kaugele ääremaale minna.

Majandijuhina pühendus kohaliku elu edendamisele ja maainimeste elujärje parandamisele. Öövel kutsus endiselt Petserimaalt Ahjale 18 eesti peret, organiseeris neile kohalikud passid ja korraliku palga. Asutas kohaliku laulukoori ja edendas spordielu. Kolhoosi juhtkond sunniti neli aastat hiljem siiski astuma EKPsse, kuid vastuolud parteijuhtidega jäid, kes süüdistasid Öövlit „käitumises väikese Dubcek`ina“, kuna seisis vastu kolhooside liitmisele[2].

Pensionile jäänuna tegeles 1988. aastast oma Vahtra talus Põlvamaal Pilpa külas hobi korras kartulikasvatusega.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastal valiti Voldemar Öövel Eesti Kongressi hääleõiguslikuks saadikuks ja Eesti Komitee teise koosseisu, mille tegevust kajastas ta artiklitega Põlvamaa ajalehes Koit.

Voldemar Öövel osales ka Rahvarinde liikumises, olles Põlvamaa esindaja rahvaliikumise üle-eestilises volikogus.

Eesti piirikaitse ülesehitaja[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Öövel oli 7 aastat Eesti Kodukaitse Põlvamaa Maleva komandör. Tema juhtimise all oli üle kahesaja väljaõppinud vabatahtliku, kes osalesid aktiivselt Eesti Vabariigi kagupiiri kaitse väljaarendamisel ja sisejulgeolek tagamisel.

Eesti Kodukaitse sündis rahvaalgatuse korras vastuseks Interrinde rünnakule valitsuse vastu Toompeal 15. mail 1990. Esimene Kodukaitse rühm Põlvamaal moodustati Voldemar Öövli juhtimisel 3. juunil 1990 Ahjal; see asus maavanema palvel sama aasta oktoobrist valvama Eesti majanduspiiri kagus.

Iseseisvumise suunas liikuva Eesti valitsuse eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus ja alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Samal ajal viibisid Eesti territooriumil veel Nõukogude Liidu väed.

Eesti riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevadsuvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuga. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse ja piirikaitseameti majas Toompeal[3].

Esimese 5 kuu jooksul valvasid Eesti majanduspiiri Põlvamaa lõiku Voldemar Öövli juhtimisel 78 vabatahtlikku. Öövel meenutab Maalehes 14. jaanuaril 1999[4]: „Kuue mehe peale oli meil üks kumminui ja üks automaadiga militsionäär. Leedus tapeti samal ajal piiril 8 meest korraga.“

Kodukaitse Remniku väljaõppelaagris toimus 24. veebruaril 1991 Öövli eestvõttel esimene II maailmasõja järgne Eesti iseseisvuspäeva paraad majanduspiiri valvajate kolme kompanii osavõtul.

Kui kodukaitse 1996. aastal valitsuse otsusel likvideeriti, oli Põlvamaa malevas 426 liiget, kes jätkasid Voldemar Öövli juhtimisel abipolitseinike üksusena.

Põlva kodukaitsjate eestvedaja Voldemar Öövli initsiatiivil 1996. aastal alguse saanud Piirivalve, hiljem Politsei- ja Piirivalvemeti ning Põlva Laskespordiklubi vaheline karikavõistlus laskmises sai 2011. aastal temanimeliseks – Voldemar Ööveli karikas.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar Öövel abiellus 1949. aastal ja oli üle 50 aasta abielus Tiiu Öövliga (sündinud Ploompuu; Eesti Panga juhi ja Otto Tiefi valitsuse rahandusministri Hugo Pärtelpoja ristitütar).

Voldemar Öövlit tunti tema üle 2 meetri pikkuse koguka kere ja pika valge habeme järgi.

Lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Voldemar ja Tiiu Öövli lapsed: Õnne Sarmet (abielus mägironija Tõivo Sarmetiga), Urmas Öövel, Andrus Öövel (Eesti Vabariigi kaitseminister aprillist 1995 kuni aprillini 1999).

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1997 – Eesti Vabariigi Kotkaristi teenetemärk, V järk
  • 1999 – Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi 3. järk
  • 1995 – Eesti Piirivalve aumärk Ilves ja Mõõk

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]