Abipolitseinik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul

Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras. Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja[1].

Abipolitseiniku institutsioon loodi Eestis abipolitseiniku seadusega, mille Riigikogu võttis vastu 20. aprillil 1994. See sätestas abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala.

Algul juhendas iga abipolitseinikku individuaalselt politseiametnik, kelle juurde ta oli määratud (tavaliselt piirkonnakonstaabel). Tänapäeval juhendavad neid abipolitseinike formeeringute juhid, kelle määrab politseiprefekt.

2011. aastal jõustus seadusemuudatus, mis nõuab iseseisvalt patrullivailt abipolitseinikelt keskharidust ning vastava õppeprogrammi ja füüsiliste katsete läbimist. Uue seaduse järgi peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aastas. Samuti kehtestati keeleoskuse nõue (eesti keele kesktase), mis Ida politseiprefektuuri korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammiste hinnangul on sarnane politseiametnikele kehtestatuga. Ehkki uued nõuded ei pidurdanud abipolitseinike tegevust näiteks Rakveres, sundisid need Kadrina valla abipolitseinikke oma tegevuse peatama.[2]

Abipolitseinikuks ei saa alaealised, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kel on kehtiv väärteo karistus või keda on karistatud tahtliku kuriteo eest.

Abipolitseiniku ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Abipolitseinik:

  1. abistab politseid avaliku korra tagamisel;
  2. osaleb liiklusturvalisuse tagamisel ning liiklusjärelevalves;
  3. jälgib heakorra- ja keskkonnanõuete täitmist;
  4. jälgib tarbijakaitsenõuetest kinnipidamist;
  5. abistab politseid kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel;
  6. osaleb õiguserikkumiste ennetamises;
  7. osutab abi kuritegudes või õnnetusjuhtumis kannatanutele;
  8. päästab inimesi ja vara loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse korral.[3]

Abipolitseiniku õigused[muuda | muuda lähteteksti]

Politsei tegevuses osaleval abipolitseinikul on õigus:

  1. nõuda õiguserikkujalt korrarikkumise lõpetamist ja avalikust korrast kinnipidamist;
  2. kontrollida õiguserikkumise toimepanemises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente;
  3. pidada seaduses ettenähtud korras kinni ja toimetada politseiasutusse õiguserikkujaid ja õiguserikkumises kahtlustatavaid isikuid;
  4. toimetada ravi- või politseiasutusse isikuid, kes alkohoolse, toksilise või narkootilise joobe tõttu võivad ohustada iseennast või teisi isikuid, samuti õiguserikkujaid nende isiku kindlakstegemiseks ja vajaduse korral haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks;
  5. politsei ülesandel korraldada isiku sundtoomist seaduses ettenähtud juhtudel;
  6. kontrollida koos politseiametnikuga seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras materiaalsete väärtuste hoidmist ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides;
  7. siseneda koos politseiga elanike valdusse, kaasa arvatud elu- ja muud ruumid, samuti organisatsioonide ruumidesse ja territooriumile kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, samuti loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse puhul, mis ohustab inimese elu või tervist;
  8. peatada liiklusseaduse § 46 lõike 2 alusel sõidukeid ning kontrollida sõitjate- ja veosevedu ning sõidudokumente;
  9. kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigust tõendav dokument või keda kahtlustatakse alkohoolses, toksilises või narkootilises joobes, ning kontrollida joovet kohapeal või saata joobes kahtlustatav ekspertiisi;
  10. kasutada vajaduse korral takistamatult organisatsioonile kuuluvaid sidevahendeid ning edasilükkamatul juhul ka mootorsõidukeid (välja arvatud välisriigi diplomaatilisele, konsulaar- või muule esindusele, samuti rahvusvahelisele organisatsioonile kuuluvad ning eriotstarbelised mootorsõidukid) vältimatut arstiabi vajavate isikute toimetamiseks raviasutusse;
  11. kontrollida tegevusloa või litsentsi olemasolu;
  12. kanda ja kasutada tulirelva ja erivahendeid politseiseaduses (§§14, 15 ja 151) sätestatud juhtudel ja korras;
  13. võtta sõiduki kütusepaagist või mujalt kütusesüsteemist proove mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Abipolitseiniku seadus, §2 lg 2
  2. Toomas Herm "Abipolitseinikud peatasid tegevuse" virumaa Teataja, 27.07.2011 (vaadatud 6. augustil 2011)
  3. Abipolitseiniku seadus, §4. Abipolitseiniku tegevusvaldkond lg 1
  4. Abipolitseiniku seadus, §5

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]