Viktor Vasnetsov

Allikas: Vikipeedia
Viktor Vasnetsov
Wiktor Michajlowitsch Wassnezow 003.jpg
Autoportree, 1873
Sünninimi Viktor Mihhailovitš Vasnetsov
Sünniaeg 15. mai 1848
Lopjal, Kirovi oblast
Surmaaeg 23. juuli 1926
Rahvus venelane
Tegevusala maalikunstnik, joonestaja ja graafik
Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Akadeemia
Kunstivool art nouveau
Tuntud teoseid "Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889), "Rüütel ristteel" (1878)

Viktor Mihhailovitš Vasnetsov (vene keeles: c; 15. mai 1848 Lopjal, Kirovi oblast23. juuli 1926) oli vene maalikunstnik, joonestaja ja graafik.

Tema teosed, mis olid sageli ajaloolise või mütoloogilise sisuga, panid aluse art nouveau levimisele Venemaal.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Vasnetsov sündis 1848. aastal Lopjali külas Uržumi maakonnas Kirovi oblastis kuuelapselisse perre. Tema nooremast vennast, Apollinari Vasnetsovist sai samuti maalikunstnik.[2] Tema isa oli preester, kes oli huvitunud ka astronoomiast, loodusteadustest ja maalimisest. Vasnetsovi vanaisa oli töötanud ikoonimaalijana. [3]

Võttes isast eeskuju, õppis Vasnetsov 18621867 teoloogia seminaris Vjatkas (tänapäeva Kirovi linnas). Seejärel, vaimustunud kunstist, õppis ta Peterburis joonistamist Ivan Kramskoi juhendusel kuni 1869. aastani, mil ta alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias.[1] 1870. aastate alguses valmisid Vasnetsovil mitmed olustikuteemalised gravüürid, millest kaks – "Provintsiaali raamatumüüja" (1870) ja "Vodkapudel" (1872) – võitsid 1874. aasta Londoni maailmanäitusel pronksmedali.

Kui Vasnetsov 1875. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetas, kutsus Ilja Repin ta Pariisi liituma sealasuva peredvižnike ühinguga. Pariisis tutvus Vasnetsov lähemalt nii akademistlikku kui ka uudsema impressionistliku kunstiga. Paljud tema teosed olid välja pandud Pariisi Salongis, iga-aastasel Prantsuse kunstiakadeemia näitusel. Sel perioodil visandas Vasnetsov oma esimesed vene rahvaluulest inspireeritud teosed. Samuti oli ta modelliks Repini tunnustatud teose "Sadko veealuses kuningriigis" tarvis. Tema tolle aja tähtsaim maal oli "Akrobaadid Pariisi äärelinnas".

Tagasi Venemaal keskendus Vasnetsov jätkuvalt folkloori teemade arendamisele. Nii valmisid tema parimad teosed nagu "Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889) ja "Rüütel ristteel" (1878), mida kahjuks ei osatud omal ajal hinnata.

Tema maalid saavutasid suurema populaarsuse 1880. aastate lõpus, kui Vasnetsov pöördus religioosse ainestiku ja ikonograafia poole. Vasnetsov on loonud enamiku Kiievi Vladimiri katedraali freskosid aastast 1885 kuni 1896. Neil on kujutatud paljusid tähtsaid Venemaa ajaloo isikuid nagu Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski ja munk Nestor.

1885. aastal reisis Vasnetsov mõneks ajaks Itaaliasse ning töötas lava- ja kostüümikunstnikuna Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Lumineid" lavastamisel.

Vasnetsovi viimased aastakümned olid väga produktiivsed, kuid tema hilisemal perioodil valminud teoseid peetakse vähemtähtsateks. Vasnetsov tegeles jätkuvalt ka lavakunstiga ja ka arhitektuuriga. Näiteks kujundas ta Tretjakovi kunstigalerii hoone fassaadi.[3]

Valitud teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]