Vikipeedia:Tallinna Ülikool/Eesti elustik ja elukooslused

See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis 2023. a kevadsemestril toimuva aine MLB6901 Eesti elustik ja elukooslused töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link.

Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on.

Aine raames koostatud artiklid:

1. Näidis Marko Vainu - Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala
2. Leanna-Ree Allikas, Kirke-Helina Roosaar, Angeelika Rüütalu - Troofsusklassifikatsioon (Tööjaotus: Angeelika:Sissejuhatus, oligotroofsus, Kirke:mesotroofsus, hüpertroofsus, Leanna:eutroofsus, vormistus)
3. Eda Riin, Margit -Paluniit, Nõmmeniit
4. Mari-Ann Parmas - Sinilille kasvukohatüüp
5. Kevin Palmets, Matilda Linnas, Eva-Linda Kajak - Lehtmets
6. Karl Erik Krepp - Kastikuloo kasvukohatüüp; Lubikaloo kasvukohatüüp; Kaisa Kamm - Leesikaloo kasvukohatüüp
7. Liisa Veskimäe, Laura Savvest - Lääne-lontmudil
8. Ally- Triin Pello, Liis Seenemaa - Vihasoo rannaniit
9. Jacqueline Rozenberg - Sambliku kasvukohatüüp
10. Elizabeth-Annamaria Volkov, Jüri-Georgi Muhhin - Hobuoblikas
11. Gerly Kõrvne - Meromiktiline veekogu
12. Gisela-Angela Aasa, Ragne Kalmet - Pehmeveelised eutroofsed järved (Tööjaotus: Gisela-Angela: Sissejuhatus, pehmeveeliste eutroofsete järvede üldiseloomustus; Ragne: järved, vormistus)
13. Mait Rungi - "Marss kasvukohatüüp" / Lindude vägivald
14. Taave Prööm - Puukoristaja
15. Geilyn Jänes, Paula Liisa Ani - Keskmine ogavaksik
16. Jarmo, Haljas, Voldemar Jakomägi, Paul-Egert Peensalu Qinngua org, Lammimets
17. Kirill Fatun - Kassikakk (perekond)
18. Birgit Soosalu - Pohla kasvukohatüüp
19. Gethly Koppel - Teringi raba
20. Egert Halliste - Kaelustuvi
21. Ellis Lilleberg, Anna Korotkova / Toiteained ja orgaaniline aine siseveekogudes
22. Johannes Aab - Lamapuit
23. Erin Triin Männi - Karvasjalg-kakk

Alustamine

Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja alamlehele. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime.

Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link vastavale õppeainelehele (vt üleval). Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt ümber tõsta avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele.

Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda.

Erinevaid olemasolevaid limnoloogiateemalisi märksõnu leiab siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Limnoloogia Enamik nendest artiklitest on väga pealiskaudsed.

Kasvukohatüüpe ja nende kohta olemasolevaid või puuduvaid artikleid leiab siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp.

Aga alati tasub otsinguakna abil kontrollida, kas märksõna on päriselt puudu või pole sellele mingis artiklis lihtsalt viidatud või on viidatud valesti.

Artikli koostamine

Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda.

Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta spikrit ja tutvuda artiklite kvaliteedikriteeriumitega. Eeskujuks sobivad hästi head artiklid (nt andesiit, hall nulg ja Mart Saar) ning A-klassi artikleid.

Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut (plagiaat ehk loomevargus on lubamatu).

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning vastavalt nõuetele vormindamise saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd.

Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises.

Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti

Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning vastavalt nõuetele vormindamise saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele:

• Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda.
• Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi).
• Liigenda artikkel peatükkideks.
• Viita alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist.
• Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk "Välislingid". Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale".

Abi

Tekkinud küsimustele võib leida vastused juhendist. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid.

Abimaterjalid

• Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/
• Juhend:Spikker
• Vikipeedia:Viitamine
• Vikipeedia:Piltide kasutamine
• Vikipeedia:Vormistusreeglid