Kaelustuvi
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2023) |
| Kaelustuvi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Tuvilised Columbiformes |
| Sugukond |
Tuvilased Columbidae |
| Perekond |
Tuvi Columba |
| Liik |
Kaelustuvi |
| Binaarne nimetus | |
|
Columba palumbus (Linnaeus, 1758) | |
 Kaelustuvi levikukaart: Kollane: Pesitsusalad Sinine:Talvitusalad Roheline:Aastaringne kohalolek | |
Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) on tuvilaste (Columbidae) sugukonda tuvi (Columba) perekonda kuuluv lind.
Kaelustuvi, keda vahel kutsutakse ka metstuviks, on Eesti suurim tuvi, kes oma tuvihalli värvusega on märkimisväärselt suurem ja jässakam kui kodutuvi.[1] Ta elab metsa- ja talumaastikes, kuid teda võib sageli näha ka parkides ja äärelinnades, kus on kõrghaljastus.
Kaelustuvi on rändlind, kes saabub Eestisse märtsi lõpus ja aprilli alguses ning lahkub oktoobri lõpuks. Mõned üksikud isendid jäävad talvituma.
Kaelustuvid on üks meie arvukamaid ja häälekamaid tuvisid, kelle huikuvat laulu peetakse sageli öökulli häälitsuseks[1][2]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Kaelustuvi pesitseb kogu Euroopas kuni Uurali mäestikuni ning Kaukaasias. Eraldi leviala on veel Kesk-Aasias. Põhjapoolsed isendid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad Lääne-Euroopas või Vahemere ääres, sh Aafrikas Maroko ja Alžeeria põhjarannikul. [3]
Aastate 2013–2017 Eesti lindude staatus, pesitsusaegse ja talvise arvukuse andmetel on haudepaaride pesitsusaegne arvukus 50 000 – 70 000 paari. Talvine arvukus on 1–10 paari. [4]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Pea ja kurgualune on hallikassinised. Sulestikus domineerib hall värv. Tiibadel ja kaelal iseloomulikud valged laigud, kaela külgedel lisaks veel metallikrohelist ja veinipunast.
Rind ja kõhualune on punakaspruunikad. [5]
Tiibade esiservas võib täheldada valget äärist. Saba alumine osa on sinakashall laia musta äärisega. Noorlindudel puudub kaelal valge laik. [5]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kaelustuvi pesitseb suve jooksul enamasti kaks korda – mai algul ja juuni keskel. [5]
Pesa ehitab kõrge kuuse, harvem ka lehtpuu okstele, tüve lähedale. Pesaehituse materjaliks on peamiselt oksaraod. Emalind muneb 2 valget muna, mida isalinnuga vaheldumisi hautakse 17–19 päeva. [5]
.jpg)
Pojad saavad lennuvõimeliseks 33-34 päeva pärast. Kui pesas olevaid linde häiritakse pidevalt, võivad pojad pesast lahkuda juba kolme nädala pärast. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 1 aastaselt. Kaelustuvil on kuni 2 kurna aastas. [5]
Kaelustuvid toidavad oma poegi ka piimaga. [6]
Lindudest on tuvidel kõige kitsamini kohastunud pugu. 8–10 päeva enne poegade koorumist pakseneb tuvi pugu sein kuni 20 korda, linnupiima tekib erinevate autorite järgi seni, kui pojad saavad 18–21 päeva vanuseks. Tuvipojad saavad nii ema- kui isapiima, st. sekreeti toodavad mõlemad vanalinnud ning uurijad on jõudnud järeldusele, et selle protsessi ajendid on välispidised. Nimelt toodavad linnupiima ka need isastuvid, kellel endal poegi pole, kuid kes näevad oma liigikaaslasi poegi hooldamas. [7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Kas tuvi või turteltuvi?" (PDF). Tiirutaja (36): 2. Märts 2017. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ "Columba palumbus". Xeno Canto.
- ↑ "Kaelustuvi - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 7. mail 2023.
- ↑ "Eesti lindude staatus ja arvukus". 2019. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Loodusõpe". www.looduspilt.ee. Vaadatud 7. mail 2023.
- ↑ Couzens, Dominic (1997). Wings Guide to British Birds (inglise). Lk-d 148–150. ISBN 9780583340229.
- ↑ "Linnupiima? Tänan, ei! Liiga kange". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 7. mail 2023.