Valli Eller

Allikas: Vikipeedia
Valli Eller
Sündinud 19. oktoober 1906
Albu vald
Surnud 7. veebruar 1963
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Riigi Kunsttööstuskool
Tegevusala keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog
Sünni- ja ristimistunnistus
Audiplom
Valli akvarell ja Voldemar Elleri foto Vallist 1939. aastal Pariisis
Lehekülg Valli Elleri glasuuriretseptidega

Valli Eller (kuni 8. augustini 1930 Neuhaus, kuni 8. maini 1942 Talvik; 19. oktoober 1906 Albu vald7. veebruar 1963 Tallinn) oli eesti keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Valli ristiti 18. oktoobril 1906 ja sai nimeks Valli Helene Neuhaus, millest annab tunnistust pastor Vikmani 1915. aastal allkirjastatud ning õppeasutustele esitamiseks mõeldud tsaariaegsel blanketil riigikeelne väljavõte kirikuraamatust. Seitsmeaastaselt läks tüdruk õppima Rakvere M. Stroinovskaja eragümnaasiumi. ? aastaselt kolis tütarlaps Tallinna tädi juurde ja asus õppima Tallinna I Tütarlaste gümnaasiumi, mille lõpetas 1924. aastal.

1925. aastal astus Valli Tallinnas Riigi Kunsttööstuskooli keraamika osakonda, kus õppis Géza Jakó juhendamisel. Aastase õpingu järel pidi ta aga koolist lahkuma, sest kopsutuberkuloosi haigestunud isa ei suutnud kooliraha maksta. Siiski õnnestus kunstnikul leida võimalus järeleaitamistunde andes elatist teenida lisaks teenis ta raha nahaplastikas tarbekunstiesemete valmistamisega. 1930. aastal lõpetas Valli Eller Kunsttööstuskooli kuueaastase kursuse keraamikatöökojas, saades rakenduskunstniku diplomi. Koolitööga paralleelselt võttis ta osa pedagoogikakursusest, saades 1929. aastal joonistusõpetaja kutse.

Kuna pärast kooli lõpetamist ei leidnud noor kunstnik Eestis tööd, kolis ta 1930. aastal Soome. Välismaalastele kehtis seal aga töökeeld ja elamisloa saamiseks astus ta õppima Soome Kunstiühingu joonistuskooli skulptuuriklassi ning teenis taas elatist nahaplastikas tarbekunstiesemete valmistamisega. 1933. aastal lõpetas Valli Eller kooli. Soomes omandatud oskusi võib näha tema paljude keraamiliste skulptuuride juures, näitena kasvõi tema hilisema abikaasa Voldemar Elleri elusuuruses šamottskulptuuris.

Praktiseerinud pool aastat Grankulla savitööstuses, sai ta portselanimaalija töökoha portselanivabrikus Arabia. 1934. aastal oli ta pikemaajalise ületöötamise ja alatoitumuse tõttu sunnitud minema tiisikushaigete sanatooriumi. Pärast paranemist kutsuti kunstnik Eestisse Riigi Kunsttööstuskooli keraamikatöökoja juhatajaks ja õppejõuks. 1935. aasta kevadel täiendas Valli Talvik end stipendiaadina Faenza linnas Itaalias, sügisel jätkas aga taas tööd koolis.

Keraamik esines korduvalt oma töödega näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel pälvisid tema teosed diplomi (Diplome d’Honneur). 1939. aastal sooritas ta õppereisi Pariisi, Berliini, Kopenhaagenisse ja Stockholmi, kaaslaseks ajakirjanik ja maalikunstnik Voldemar Eller (19062004), kelle üheks sooviks oli kajastada oma ajakirjas Prantsuse revolutsiooni 150. aastapäeva pidustusi Pariisis.

19411945 (Saksa okupatsiooni ajal) töötas Valli Eller Rakenduskunsti Ühingu keraamikatöökoja juhatajana. 8. mail 1942 abiellus ta kunstnik Voldemar Elleriga.

1946. aastal tegi Valli Eller õppereisi Leningradi. 22. veebruaril 1947 sai ta dotsendikutse. 1957. aastal autasustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Valli Ellerit aukirjaga eesti kunsti ja kirjanduse dekaadi eduka läbiviimise eest Moskvas. Selle eest pälvis ta medali NSV Liidu Kultuuriministeeriumilt.

Valli Eller oli hinnatud tehnoloog. Teda kutsuti 1958. aastal Armeeniasse Jerevani juurutama kaasaegset tehnoloogiat kohalikus keraamikatööstuses. Temaga sõitis kaasa ka abikaasa Voldemar Eller, kes oli abiks nii töös kui ka tulemuste vormistamisel. Eeskujulik aruanne sisaldas läbitöötatud materjale, glasuuriproove ja retseptuuri. Head tulemused tingisid selle, et aastal 1960 kordus sama juba Aserbaidžaanis Bakuus. Voldemar Eller omandas neil lähetustel nii palju keraamikaalaseid teadmisi, et koostas pärast Valli Elleri surma tema materjale kasutades keraamikaõpiku käsikirja.

1961. aastal osales Valli Eller nelja kunstniku grupinäitusel Tallinna Kunstihoones.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Jaan Neuhaus (18681932) oli viinameister Seidla mõisas Järvamaal, ema Rosalie Elisabet Neuhaus (Pällo) (18701950) oli pärit Tõrremäelt Rakvere kandist. Peres oli vanem vend Artur Ferdinand Neuhaus, eestistatult Neemre (18991967).

1930–1937 oli ta abielus kunstnik Herman Talvikuga. Kunstnik Voldemar Eller oli tema teine abikaasa.

Galerii Valli Elleri loomingust[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]