Arutelu:Valli Eller

Keegi on Valli Elleri ja Valli Lemberi sassi ajanud (Common Delinker?) Miks on pilt Commonist maha võetud, ei saanud ma aru. Pole ammu Wikipedias toimetanud ega mäleta suurt midagi. Mul on helisalvestis Evi Mardna tehtud ja ette kantud Valli Elleri monograafiast. Üritan seda digiteerida MP3'ks. Kuhu ma saan selle riputada, kas Wikimedia'sse?

Lugupidamisega arvo.eller@mail.ee

Natuke pildi saatusest: [1] Ivo (arutelu) 6. veebruar 2013, kell 13:07 (EET)[vasta]

Kahjuks ei saanud ma põrmugi targemaks. Sarnaneb sellega kui küsiksin politeinikult et mida ma valesti tegin ja saaksin vastuseks et lugegu ma liikluseeskiri ja kriminaalkoodeks läbi.

5. september 2012, kell 07:40‎ CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)‎ P . . (6073 baiti) (-29)‎ . . (Fail Valli_Eller_born_Neuhaus.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Fastily kustutas selle Commonsist. Põhjus: Per commons:Commons:Deletion requests/Photos by Parikas brothers.) (eemalda) (K)

Segaduses arvo.eller@mail.ee

Vennad Parikased ei ole 70 aastat surnud, seega on nende tehtud fotod kaitstud autoriõigusega ning neid tohib levitada üksnes õiguste omaniku loaga. Tõenäoliselt kuuluvad õigused autori järeltulijatele. Foto avaldamine Vikipeedias ilma loata on autoriõiguste rikkumine ja karistatav vastavalt autoriõiguse seadusele. Kahju kyll, aga seadustest tuleb kinni pidada. --Oop (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 10:32 (EET)[vasta]

Muide, sama kehtib Evi Mardna monograafia kohta: see on autoriõigusega kaitstud teos ning selle levitamiseks peab olema autori kirjalik luba. --Oop (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 10:33 (EET)[vasta]

Kas see seadus on ACTA?

1. Kui fotoateljee "Vennead Parikased" likvideerimisest möödub 70 aastat, kas siis pannakse foto tagasi? Äsja möödus 50 aastat Valli Elleri surmast ning minagi olen juba 70aastane nii et ma pole kindel, et jõuan ära oodata.

Enne sõda, kui selle foto originaal sündis, võis inimene, kes enda näopildi tellis ja töö kinni maksis, teha sellega mida ise tahtis. Valli Eller on seda korduvalt kasutanud erinevates trükistes. Võibolla oli see ülesriputatud foto pooleldi ka minu "intellektuaalne omand" sest mina skaneerisin selle üle 70 aasta vana foto ning töötlesin digitaalselt kõrvaldades kärbsemusta plekid ning parandasin fotograafi lohakalt retušeeritud tausta? Mulle jääb muidugi veel ka võimalus lisada välislink, mis juhatab pildi juurde mõnes teises serveris.

2. Kellele ma peaksin selle kirjaliku loa esitama? Kas on mingi pilveke nagu et.wikipedia.org/digidocs ? Loodetavasti ei pea me seda notariaalselt tegema.

Lugupidamisega Arvo LR

1. Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus: "§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg. (1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud." 2. Enne sõda kehtisid Eestis yldse paljud teistsugused seadused, mh oli vahepeal lubatud vaimuhaigeid sunniviisiliselt kastreerida ja poliitvange Ruhnu asumisele saata. Praegu need ei kehti. 3. Kui ma Viiralti maali skaneerin ja "parandan", on see ikkagi endiselt Viiralti, mitte minu maal. 4. Lubade jaoks on meiliaadress: permissions-et@wikimedia.org --Oop (arutelu) 1. märts 2013, kell 23:40 (EET)[vasta]

Tundub esialgu mõistlik esitada pilt kuskil teises serveris välislingina.--Morel (arutelu) 1. märts 2013, kell 23:59 (EET)[vasta]

Kui skaneerida näiteks passipildiga dokumenti, kas siis selle avaldamiseks on ka vaja fotograafi luba? (ArvoLR)

Passipildi fotograaf on üldjuhul teadmata. Sel juhul loetakse see anonüümseks teoseks. Anonüümseid teoseid tohib vabalt kasutada 70 aasta möödumisel avaldamisest. Passipildi avaldamise aastaks on mõistlik lugeda pildi tegemise aasta. Taivo 18. märts 2013, kell 22:55 (EET)[vasta]

Siin on juristid tegelikult eri seisukohtadel. Kui pilt on tehtud automaadis (fotograaf puudub), on õiguste omanik igatahes pildi ostja (masin ei saa olla autoriõiguse subjekt ning masina omanikule need ei kandu). Kui pildi on teinud kutseline fotograaf, kellele selle eest maksti, võib õiguste omanik olla pildi tellija (analoogselt lehetoimetusega, kes tellis foto fotograafilt töökohustuste raames). Selle viimase juhtumi võib siiski vaidlustada väitega, et tellija omandas pildi kasutusõiguse kitsas valdkonnas (isikut tõendaval dokumendil), mitte õiguse mujal avalikustamiseks (fotograafil on põhjendatud ootus, et tellitud passipilt pannakse passi ning kas seda saab yldse mingis mõttes avalikustamiseks lugeda, on ysnagi vaieldav). --Oop (arutelu) 19. märts 2013, kell 13:03 (EET)[vasta]