Seidla mõis

Seidla mõis (saksa keeles Seydell) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

Seidla mõisa keskus asus Seidla külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seidla mõisa on esmamainitud 1639. aastal.

Mõis kuulus pikka aega Mohrenschildtide suguvõsale ja hiljem Vietinghoffidele. 20. augustil 1837 päris oma kasuema Charlotte von Mohrenschildti (sünd von der Pahlen) käest mõisa Pauline von Vietinghoff (sündinud von Mohrenschildt). 11. mail 1868 andis ta mõisa oma pojale Adam Friedrich Magnus von Vietinghoffile. 19. aprillil 1884 ostis mõisa Georg Walter von Schilling. 30. märts 1902 suri parun, kelle tema seaduslikud pärijad olid tema üheksa poega ja üks tütar. 1904 leppisid nad kokku, et Seidla mõis jääb Hans Julius von Schillingile.

1919. aastal riigistas mõisa Eesti Vabariik.^[1] Riigistatud mõisas alustas 1921. aastal tööd 6-klassine vallakool, mille kooliarst märkis kontrollaktides mitu aastat, et ruumid vajavad tingimata remonti, tuleb teha uued põrandad, endised on muutunud auklikuks, seintel on tapeedid katki. Esines isegi prussakaid ja lutikaid. Teise korruse saali parkettpõrand on nii lagunenud, et võib olla ohtlik. Seidla algkooli viimane direktor (1957–1973) oli Helge Õunapuu (Maarend). Kolhoosiaja lõpuaastatel ehitas kohalik kolhoos Kaardiväelane üles aida ning pani härrastemajale uue leedu kivist katuse.

25. juulil 1996 ostis Albu vallalt mõisa pereettevõte Tsunftijänes, mille juhataja on Mati Raal. Korrastatud on mõisa parki, mõis on konserveeritud ning igal suvel peetakse Seidla mõisa juures vanavaralaata "Kila-Kola".

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

1760.–1780. aastatel rajati kahekorruseline hilisbarokne mõisahoone.

Härrastemaja ees paiknenud väljakut ääristasid kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Abihoonetest on säilinud ait, tallist on järel vaid müüriosi. Mõisas korraldatakse vabaõhuüritusi. Peahoonest kagus paikneb kunagine viinavabrik ning edelasse jääval künkal on kogu sisustusega säilinud hollandi tüüpi tuuleveski, milline restaureerituna jahvatab 2009. aastast niihästi tuule jõul kui ka elektriajamiga, olles seni ainus töötav hollandi tüüpi tuulik Mandri-Eestis.