Uelsen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vapp
Uelseni valla paiknemine Grafschaft Bentheimi kreisis

Uelsen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.

Valla pindala on 19,46 km². 31. detsembril 2015 elas seal 5558 inimest.

Uelsen kuulub valdade ühendusse (Samtgemeinde) Uelsen ja on selle keskus.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Uelseni vald asub Alam-Saksimaa lääneosas, Hollandi piiril, umbes 30 km Enschedest põhjas ja 15 km Nordhornist loodes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Umbes 690: Tehti eeltööd suurele Uelseni kogudusele, mille taga oli arvatavasti misjonär Willibrord.
  • 1131: Uelsenit mainiti esmakordselt dokumendis Utrechti piiskopi poolt. Sel ajal kuulus Uelsen Twentele (nüüd Hollandis), mis siis kuulus Saksa keisririiki, nagu ka Utrecht.
  • Umbes 1300: Krahv ten Tooreni või von Thurni linnus seisis Uelsenis. (Lossi varemeid kasutati 19. sajandi keskpaigas sünagoogina.)
  • 1312: Uelseni omandus läks Bentheimi krahvile.
  • 1544: Luterlik usutunnistus juurutati Uelsenis. Algas Reformatsioon.
  • 1546: Keiser Karl V ajal suleti piiriületused ja Uelsen oli Hollandist ära lõigatud.
  • 1580: Rasked võitlused Uelseni metsades Hollandi mässu ajal Hispaania ja Hollandi vahel.
  • 1588: Juurutati kalvinistlik usutunnistus.
  • 1597: Reformatsioon lõppes.
  • 1618 – 1648: Kolmekümneaastane sõda. Bentheimi krahvkond (Grafschaft Bentheim) oli väidetavalt neutraalne, kuid inimesed kannatasid suurt viletsust. Münsteri, Lüneburgi, Hesseni ja Rootsi väed kolisid kõik korterisse Uelseni kogukonnas ning pressisid välja söögi ja inimeste viimase vara.
  • 1636: Sõja ja ulatusliku nälja tulemusena puhkes katk.
  • 1650: Ehitati raekoda.
  • 1655: Bernhard von Galen, Münsteri piiskop, pidas sõda Hollandi vastu. Taas marssisid võitlevad väed läbi krahvkonna.
  • 1666: Bernhard von Galen sõlmis Nordhorni rahu.
  • 1672: Münsteri piiskop ründas taas kord Hollandit pärast vaid kuueaastast rahu.
  • 1688: Krahv Ernst Wilhelm pöördus katoliku usku. Kalvinistlik vaimulikkond asendati katoliiklikuga. Krahvkonna pastorid kolisid Hollandisse, hollandi keel muutus kirikukeeleks ja kuni 19. sajandi lõpuni kasutati seda ka koolides. Kirikulaule lauldi osaliselt hollandi keeles veel 1933. aastal.
  • 1756 – 1763: Seitsmeaastane sõda.
  • 19. sajand: Rahvaarv langes from 1200-lt 806-ni, kui töölisklassi perekonnad kolisid Nordhorni või Schüttorfi, otsides tööd tekstiilitööstuses. Mõned perekonnad kolisid ka Hollandisse või Ameerikasse.
  • 1921: Asutati elektrifirma.
  • 1929 – 1931: Ehitati veevarustussüsteem.
  • 1933 – 1945: Uelsen ja selle ümbruskond olid NSDAP kantsid.
  • 1974: Uelsenist sai valdade ühenduse (Samtgemeinde) keskus, valdade ühendusse kuulusid ka Getelo, Gölenkampi, Halle, Itterbecki, Wieleni ja Wilsumi vallad.
  • 31. detsember 2004: Pärast haldusreformi kaotati Regierungsbezirk Weser-Ems, kuhu kuulus ka Uelsen.
  • 2006: Uelsen tähistas oma 875 aastast olemasolu pidustustenädalaga.

Uelseni riiklikult tunnustatud tervisekeskus on valdade ühenduse keskpunkt ja samal ajal selle halduskeskus.

Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saisonauftakt (hooaja eelmäng): laupäev enne nelipühi
  • Volks- und Schützenfest (rahva ja laskefestival): juuli teine nädalalõpp
  • Herbstmarkt (Herbstkirmes; sügislaat): 3. oktoobri nädalalõpp
  • Weihnachtsmarkt (jõululaat): laupäev enne teist adventi

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]