Lage (Alam-Saksi)

Lage
Pindala	6,4 km² (2017)
Elanikke	1027 (31.12.2022)
Koordinaadid	52° 28′ N, 6° 58′ E
Valla asend Grafschaft Bentheimi kreisis

Lage on vald Dinkeli jõe ääres Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.

Valla pindala on 6,39 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1064 inimest. Vald kuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Neuenhaus.

Vaatamisväärsused on 1687. aastal ehitatud kirik, 1270. aastal ehitatud vesiveski, lossivaremed (esmamainitud 1183. aastal, purustati aastatel 1324–1326 ja 1626), 1686. aastal ehitatud härrasmõis ja ajalooline tammepuiestee mõisa vanade kõrvalhoonetega.

Laiendatud nimi Herrlichkeit Lage – "Herrlichkeit" tähendab suursugusust või toredust – viitab ajale Kolmekümneaastase sõja lõpust kuni 1803. aastani, kui Lage oli iseseisev väike riik oma seadusandlusega.

Suurim klubi on spordiklubi Rot-Weiß Lage 29 e. V. (umbes 700 liiget).

Loss

1183. aastast pärineb esimene dokumenteeritud maining lossist Lages, ja Hermann von Lagest, kes aastatel 1173–1183 oli kapiitel Münsteris. Aastatel 1324–1326 purustati loss Gelderni vaenuse ajal Münsteri piiskopi Ludwigi käsul.

Aastatel 1329–1330 ehitas Utrechti piiskop Johann lossi uuesti üles oma liitlasele Hermann von Lagele, kes 1346. aastal müüs piiskopile "dat huys toe Lage" ("maja Lages"), kuigi see jäi von Lage kätte, kuna ostuhinda ei tasutud lõpuni. 1380. aastal rüüstas Utrechti piiskop Florenz Lage lossi, mis viis selle enamalt jaolt hävinemiseni. Aastatel 1439–1447 ehitati see taas kord üles, seekord Utrechti piiskopi Rudolfi korraldusel. Lage oli sel ajal piiskopikoht, mille oli hõivanud haldur, ja aeg-ajalt laenati seda pandiks.

1523. aastal jäi loss Gelderni vägede tule alla, kellele loss üle anti. 1592. aastal oli siin veel rohkem ehitisi ja kerkis linnuselaadne loss koos majakabeliga, mille ehitas lääniisand Dietrich von Ketteler, kellele loss 1576. aastal panditi ja 1590. aastal läänistati, pärast mida läks Lage koos Utrechti piiskopkonnaga keiser Karl V-le ja siis 1555. aastal tema pojale Felipe II-le. 1626. aastal piirati renessansslossi Kaheksakümneaastases sõjas hollandlaste poolt ja sellest ajast saati on see varemeis.

Härrasmõis

Mõis ehitati 1686. aastal Amadea von Raesfeld née von Vlodrupi poolt leseelamuks klassitsistlikus Hollandi stiilis. 1762. aastal ehitati sellele idatiib.

Vesiveski

Vesiveski Lages

Vesiveskit Lage an der Dinkelis on esmamainitud 1270. aastal ja ka garneerimisdokument 1377. aastast räägib veskist Lages. Kuid alles umbes 200 aastat hiljem andis toonane Hispaania kuningas Felipe II Hollandi valitsejana loa ehitada veski Dinkeli jõele. Eeldatakse, et see oli olemasoleva veski rekonstrueerimine või laiendamine, kuid täpselt pole see teada.

Täna tundub, et veski näeb välja nagu 17. sajandi lõpust. Eritunnuseks on kaks altlaetavat vesiratast, mis ajavad ringi nii viljaveskit kui ka õliveskit. 20. sajandi alguses genereeriti veskis ka elektrit kohaliku kogukonna tarbeks. Pärast Esimest maailmasõda pandi õliveski kinni. Viljaveski töötas kuni 1957. aastani, kuigi 1931. aastast ei ajanud seda enam rini vee-energia, vaid diiselmootor. Pärast viimase möldri surma seisab veski tühjana.

Kui hoone ähvardas kokku variseda, alustati 1962. aastal kõige pakilisemaid kindlustustöid. Kümme aastat hiljem laskis Grafschaft Bentheimi kreis veski terviklikult taastada. Selle käigus pandi paika taas kord kaks vesiratast, lammutati 1930. aastatel tehtud jõerajatised ja taastati voolukiiruse parandamiseks ülevoolupais. Kuni 1976. aastani uuendati veski masinavärki, nii et üksikutel päevadel saab veski tänapäevalgi töötada. Endise möldri eluasemes asutati pärast restaureerimist teesalong.

Kirik

11. juunil 1687 pani Amadea von Raesfeld vundamendi nurgakivi kiriku ehitamiseks Lagesse.

Välislingid

• www.herrlichkeit-lage.de
• Lage ja selle vaatamisväärsused
• Dorf-, Burg- und Mühlenfreunde Lage e. V. ("Lage küla, lossi ja veski sõbrad")