Udo Ivask

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib arhitektist, bibliofiili kohta vaata artiklit Udo-Nestor Ivask.

Udo Ivask

Udo Ivask (8. aprillil 1932 Tallinn – 9. oktoober 2017 Tallinn) oli eesti arhitekt ja disainer.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1948–1952 Tallinna Arhitektuuri ja Ehitustehnikumis, mille lõpetas arhitekt-tehnikuna ja aastatel 1952–1958 ERKI-s, mille lõpetas arhitektina.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

1958–1963 töötas ta arhitektina Eesti Projektis ja Kommunaalprojektis. Ta on projekteerinud korruselamuid, koolimaju, ühiskondlikke hooneid, büroo- ja kaupluseruume, kortereid, individuaalelamuid ning suvilaid. Kujundanud tarbekunsti- ja disaininäitusi nii Eestis kui ka mujal.

1960. aastal alustas ta pedagoogilist tegevust, andes kompositsioonitunde kunstikallakuga Tallinna 24. Keskkoolis, Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis, Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Kultuuriülikoolis.

Alates 1961. aastast töötas Ivask õppejõuna ERKI-s, õpetades tarbevahendite kujundamist, tehnilist konstrueerimist ja kujutavat geomeetriat tarbekunsti, ruumikujunduse ja arhitektuuri erialadel. 1968. aastast jätkas dotsendina ERKI disaini kateedris ning juhendas arhitektuurset projekteerimist arhitektuuri erialal ja tööstustoodete projekteerimist disaini erialal. 1982–1983 töötas Ivask ERKI disaini kateedri juhataja kohusetäitjana ja 1983–1988 disaini kateedri juhatajana. Alates 1989. aastast jätkas Udo Ivask TKÜ Meediagraafika osakonna dotsendina ning 1992. aastal läks pensionile. 2002. aastast on töötanud ka EKA dotsent-tunniandjana. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.

Külalisõppejõuna on Udo Ivask pidanud loenguid ka Vilniuse Kunstiakadeemias (1973), Aşgabati Kultuuriülikoolis (1982), Thbilisi Kunstiakadeemias (1984) ja Lahti Disainiinstituudis (1989).

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1959. aastast on Ivask Eesti Arhitektide Liidu liige ja alates 1989. aastast Eesti Disainerite Liidu liige. 1971–1981 oli Ivask ka Arhitektide Liidu juhatuse liikmena arhitektuuriteooria sektsiooni juhataja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukujundusi[muuda | muuda lähteteksti]

Plakateid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1959 – "Estraadiorkestrite kontsert-ülevaatus". ENSV Rahvaloomingu ja Metoodilise Töö Keskmaja
  • 1973 – "Eesti arhitektuuri näitus". Tallinna Kunstihoone
  • 1983 – "Anu Ivaski portselanimaal". Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1973. aastal valminud August Jakobsoni monument Pärnus
  • 1963 – Tallinna RSN TK aukiri Tallinna 46. Keskkooli hoone projekti eest
  • 1966 – Eesti NSV Ehituskomitee aukiri Vabariigi parima ehitusobjekti, Kreutzwaldi 4a elamu projekti eest
  • 1966 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse autoritunnistus TPI katseaparaatide disaini eest
  • 1974 – Kristjan Raua nimeline kunstipreemia August Jakobsoni monumendi eest Pärnus (koos skulptor Jaak Soansiga)
  • 1982 – ühingu Teadus aukiri tööstuskunstialaste loengute eest
  • 1982 – Eesti Arhitektide Liidu aukiri arhitektuurialase tegevuse eest
  • 1983 – autoritunnistus tehase Mistra nõelte redutseerimismasina disaini eest
  • 1984 – autoritunnistus tehase Volta vahvliküpsetaja disaini eest
  • 1986 – NSV Liidu Rahvamajandusnäituse diplom arvutiõppe näidiskabineti disaini eest

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli keraamik ja portselanikunstnik Anu Ivask.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnis Kimmel, Mart Siilivask. "1. Tähetorn". // Tartu I. Südalinn ja Toometagune. Jalutaja teejuht. Solnessi Arhitektuurikirjastus. Tallinn 2009. Lk 28

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]