Mine sisu juurde

Olav Männi

Allikas: Vikipeedia
Olav Männi
Sündinud 19. november 1925
Tallinn
Surnud 3. november 1980
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Tartu Riiklik Kunstiinstituut
Tegevusala skulptor, pedagoog
Tuntud teoseid
  • "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel"
  • "Heinaritsikas"
  • "Monumentaalpropaganda"
  • "Rahutuvid"
  • "Kiigel"
  • "Karussell"
  • "Kompositsioon"
  • "Tilk"

Olav Männi (19. november 1925 Tallinn3. november 1980 Tallinn) oli eesti skulptor.

Ta lõpetas 1945. aastal Tartu 5. keskkooli. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverimängu ning 19441950 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi ja Johannes Hirve juhendamisel skulptuuri.

19501954 oli Männi Leningradis NSV Liidu Kunstiakadeemia Ilja Repini nimelise maali- skulptuuri- ja arhitektuuri instituudi aspirant ja sai kunstiteaduse kandidaadi kraadi (kompositsiooni "M. Kalinin Tallinna tehases"[1] eest). Töötas 19541980 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna (aastast 1964 dotsent, aastast 1968 professori kohusetäitja; aastast 1977 skulptuurikateedri juhataja). Näitusedebüüdi tegi 1949. aastal õpilastööna valminud "Peet Vallaku portreega".[2] 1951. aastast Kunstnike Liidu liige.

Algul lõi naturalistlikult detailirikkaid figuurikompositsioone, mille üks tuntumaid näiteid on "Vürst Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel" (1950). Teos valati 1956 pronksi ning 1980. aastast asub see Kassitoomel Oru tänava äärsel künkal. Varase loomingu laadi jätkab ka nüüdseks kohalt eemaldatud Narva V. I. Lenini monument (1957, pronks, graniit, arhitekt Ilmar Bork).

1960. aastail valmis Olav Männilt rohkesti figuuriplastikat, sh metallkonstruktsioon "Heinaritsikas" (1963, messing, raud), tahuliste vormidega "Rahutuvid" (1964, kunstkivi, Tartu Kunstimuuseum) ja selge rütmilise ülesehitusega "Monumentaalpropaganda" (1970, pronks, Eesti Kunstimuuseum).

Korduvalt on kunstnik jäädvustanud liikumismotiive ("Kiigel", 1956, kips). Loonud Eesti esimese mobiili "Karussell" (1967, metall, Eesti Kunstimuuseum). Abstraktsele vormikeelele viitavad "Kompositsioon" (1969, dolomiit) ja "Tilk" (1973, tina, baberiit, Eesti Kunstimuuseum).

On loonud ka portreeskulptuure: "Voldemar Panso" (1962, kips, Teatri- ja Muusikamuuseum), "Vladimir Alumäe" (1965, kips, EKM), kaksikportree "Vennad" (1971, tinasulam raudarmatuuril, EKM) "Rudolf Tobias" (1973, pronks, EKM) ning Kohtla-Järve monument "Au tööle!" (1967, betoon, dolomiit, arhitekt Udo Ivask).

  1. https://www.muis.ee/museaalview/3289099
  2. Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Skulptuur A-Õ. EKMA.136.13.10/34
  • EKABL, 1996. Lk 331

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]