Tēdiņi mõis
Tēdiņi mõis (saksa keeles Rujenbach, läti keeles Tēdiņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Naukšēni kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Naukšēni vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mõis oli koos Paipe mõisaga Holstferide suguvõsa valduseks. Johann von Holstferi tütar, kes mõisa päris, abiellus Tödwenite suguvõsasse ja pärandas mõisa oma pojale Leonhard von Tödwenile. Aastal 1755 müüs Leonhardi järeltulija Barbara Sophie Schreiterfeld mõisad 8000 taalri eest Joachim Johann von Sieversile. Too loovutas mõisa aastal 1767 Wilhelm Grotele. Aastal 1781 kuulusid mõlemad mõisad Carl von Steinile. Aastal 1828 läksid mõisad 8525 hõberubla eest Friedrich von Grote valdusse, hiljem aga sama summa eest Carl Johann von Engelhardti omandisse.[1] Sellest ajast peale loetakse mõisa Naukšēni kõrvalmõisaks.[2]
Mõisa suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal3 ja 1/4 adramaad, sellele allus 45 mees- ning 46 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Paipe mõisaga) neli adramaad, aastal 1688 aga 5 ja 7/8 adramaad. Aastal 1734 oli mõisadel adramaid 4 ja 3/4, aastal 1757 aga 6 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisade suurus4 ja 1/5 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 3/10, aastal 1881 aga 1 ja 7/80, lisaks allus mõisale 2 ja 37/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 132
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 196-197.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 243.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 132 [1].
Kirik: Ruhja Püha Bartholomäuse kirik
Mõisad: Lõuna-Ruhja kirikumõis | Endzele mõis | Eriņi mõis | Jeri mõis | Jurata mõis | Mišleri mõis | Nausküla mõis | Nurmi mõis | Oleri mõis | Paipe mõis | Ruhja mõis | Streidase mõis | Tēdiņi mõis | Virķēne mõis