Rohevint

Allikas: Vikipeedia
Rohevint
Isaslind (ülal), emaslind (all)
Isaslind (ülal), emaslind (all)
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Vintlased Fringillidae
Perekond: Ohakalind Carduelis
Liik: Rohevint
Ladinakeelne nimetus
Carduelis chloris
(Linnaeus, 1758)
Sünonüümid

Chloris chloris

Rohevint (Carduelis chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.

Ta kuulub samasse perekonda ohakalinnu ja siisikesega.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohevint on levinud Euroopas, Loode-Aafrikas, Väike-Aasias, Põhja-Iraanis ja Kesk-Aasias[2].

Eestis on rohevint üldlevinud ja harilik lind. Tema pesitsusaegset arvukust siin on hinnatud 50 000–80 000 paarile, ning talvist arvukust 100 000–300 000 isendile.[3]

Levila põhjaosas on ta rändlind, lõunaosas paigalind. Eestis kohatakse rohevinti talvelgi, harilikult salguti. [2]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohevint on umbes varblasesuurune ja kaalub 20–28 g.

Teistest sama suurtest vintlastest on rohevinti hõlpus eristada koguka ja korrapäraselt koonilise noka, ereda kollakasrohelise kõhualuse ja oliivrohelise üldvärvuse järgi [2]. Emaslind on tuhmim ja hallikam. Mõlemal sugupoolel on tiiva külgserval ja äärmistel sabasulgedel laialt kollast värvi. Noorlinnu alapoolel ja seljal on tumedad triibud.

Isaslinnu territooriumihüüd on vali "šrrüüi", seda kannab ta ette mõnel kõrgemal kohal istudes. Laul on sidistav-kuristav, rohevint laulab puu otsas või lennul. Iseloomulik on lihtsa lühikese laulu lõpuosa, mis meenutab tasast kuristamist[2]. Intensiivseim lauluperiood on märtsis–aprillis.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohevindi elupaikadeks on pargid, suured aiad, kalmistud, kuusehekid, metsaservad, hõredad metsatukad, puisniidud, kadastikud.[2] Sageli jagab ta elupaiku kanepilinnuga.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohevint

Rohevint saabub pesapaikadesse märtsisaprilli alguses. Pärast seda moodustuvad paarid. Sel ajal on näha isaste mängulendu. Mängiv isane laskub puulatva, laulab valjusti, lendab aeg-ajalt üles liugleb veidi aega laialiaetud saba ja tiibadega ning laskub siis endisele kohale või selle lähedale.[2]

Pesa ehitab emaslind. Pesa asub madalal, puu otsas, oksaharude vahel.[2]

Pesa paikneb tihedas puuvõras, tavaliselt kuusel. Väljast koosneb pesa kuivadest kõrtest ja raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderdises leidub karvu, villa jms. Välisilmelt sarnaneb see metsvindi pesaga.

Kurnas on 4–7 muna, mis on sinakad kuni valkjad, väikeste hele- ja tumepruunide tähnide ning laikudega. Emaslind haub 12–14 päeva. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, aga kasvavad kiiresti ja lendavad 13–14 päeva vanuselt pesast välja. Mõlemad vanemad toidavad poegi putukatega ja pugus pehmendatud seemnetega.[2]

Nädal pärast pesast lahkumist hakkavad pojad iseseisvalt elama, vanemad aga rajavad teise kurna. Pesakonnad ühinevad salkadesse ja liiguvad koos ringi. Septembris algab sügisränne.[2]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohevint on segatoiduline. Ta sööb suvel peamiselt mardikaid, sipelgaid ja teisi putukaid, suve lõpus ja sügisel marju ja mitmesuguseid seemneid[2]. Poegi toidetakse nii putukate kui seemnetega, mis on eelnevalt vanalinnu pugus pehmeks leotatud. Talvel ja kevadel toitub peale seemnete ka pungadest. Külastab meelsasti toidulaudu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2004). Carduelis chloris. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 6. veebruar 2008.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 "Loomade elu", 6. kd., lk. 407
  3. "Hirundo", 1:2009

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]