Eesti teaduse populariseerimise auhind
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Eesti teaduse populariseerimise auhind on aastast 2006 üksikisikule või kollektiivile välja antav auhind teaduse populariseerimise eest.[1]
Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koos välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.[1]
Auhinda antakse välja kuues kategoorias:
- Tiiu Silla elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest;
- teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil,
- teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil;
- tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija ning
- parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.[1]
Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]
2010[muuda | muuda lähteteksti]
...
2011[muuda | muuda lähteteksti]
...
2012[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:[2]
- Tullio Ilomets (elutööpreemia);
- Kaido Reivelt (parim populariseerija);
- Eesti Televisiooni noorte teadussaade "Rakett 69", peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil";
- Tuul Sepp (populariseerija);
- TTÜ Virumaa Kolledž – tehnika on lahe! (tegevuse kategoorias);
- Teadusmalev (parim uus algatus).
2013[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:[3]
- Helle ja Jaak Jaaniste (elutööpreemia);
- Raadio Kuku teadussaade "Kukkuv õun" (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- "Teistmoodi füüsikaraamat" (autorid Kertu Saks, Aare Baumer) (trükisõna kategoorias);
- MTÜ Robootikae (tegevuse kategoorias);
- Indrek Peil (parim populariseerija);
- Skeemipesa (parim uus algatus).
2014[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:[4]
- Viire Sepp (elutööpreemia);
- "Matemaatika õhtuõpik" (autorid Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar) (trükisõna kategoorias);
- uuendatud Energia avastuskeskuse avamine (tegevuse kategoorias);
- Signe Lensment (parim populariseerija);
- OÜ Kolm Põrsakest (parim uus algatus);
- audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias peapreemiat välja ei antud.
2015[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:[5]
- Mare Ruusalepp (elutööpreemia);
- Tartu Ülikooli ja Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal ERR Novaator (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- Ave Vitsut (parim populariseerija);
- ajakiri Horisont 50-aastase teadlasi ning humanitaar- ja reaalteadusi ühendav populariseerimine (trükisõna kategoorias);
- projekti "Euroopa Sotsiaaluuring Eestis" tulemuste läbimõeldud ja laiaulatuslik populariseerimine;
- noorte teadusvõistlus "Teaduslahing" (parim uus algatus).
2016[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:[6]
- Tiit Kändler (elutööpreemia);
- "Eesti Keele Instituudi keeleklipid", projektijuht Tõnu Tender ja Tiina Laansalu (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- Peeter Lorents (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija);
- artikliseeria "Mõtlemise masinavärk" ajakirjas Horisont, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool (trükisõna kategoorias);
- TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, pikaaegse ja süsteemse tegevuse eest LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamise eest, projektijuht Kristina Piliste;
- "H₂O külastusmäng" Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes, korraldajad Maris Mägi, Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel).
2017[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:
- Ene Ergma (elutööpreemia);
- Teadusuudiste saade "Novaator". Kollektiivi juht teadusajakirjanik Marju Himma-Kadakas (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- Arvo Tuvikene (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija);
- "Rändav bioklass" ja professor Ants Kurg (Tegevused /tegevuste sarjad);
- raamat "Füübits" (trükisõna kategoorias).
2018[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemiad pälvisid:
- Mihkel Zilmer (elutööpreemia);
- õppefilmide sari soodest „Ah soo!“, idee autor ja stsenarist Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- Priit Ennet (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija);
- Elva Gümnaasiumi Miniteaduskool, eestvedajad õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol (tegevused /tegevuste sarjad);
- ajakiri Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk (trükisõna kategoorias).
- Aveliina Helm Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind Ökul
- Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel – loodusvaatluste maraton, eestvedajad Märt Kose ja Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Tartu Ülikooli botaanikaaed[7].
2019[muuda | muuda lähteteksti]
Peapreemia pälvisid:
- Ain Kallis (elutööpreemia);
- Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslikud multikad “Miks? Miks? Miks?” (audiovisuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias);
- Asta Tuusti (parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija);
- Geneetika õppepäevad, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, idee autor ja eestvedaja Mari Järve (tegevused /tegevuste sarjad);
- „Keemia õhtuõpik”, autor Jüri Liiv, Eesti Maaülikool (trükisõna kategoorias);
- Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania “Eesti otsib nurmenukke!” (uus algatus).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse populariseerimise auhind Eesti Teadusagentuur
- ↑ Haridusministri käskkiri 2012. a. teaduse populariseerimise auhinna konkursi tulemuste kinnitamise kohta, 16. november 2012
- ↑ Haridus- ja teadusministri käskkiri 2013. a konkursi tulemuste kinnitamise kohta
- ↑ Haridus- ja teadusministri käskkiri 2014. a konkursi tulemuste kinnitamise kohta
- ↑ 2015. aasta võitjad
- ↑ 2016. aasta võitjad
- ↑ [1] 21. november 2018