Tartu Ülikooli geoloogia osakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi koosseisu kuuluv akadeemiline struktuuriüksus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keisririigi periood[muuda | muuda lähteteksti]

Constantin von Grewingk oli mineraloogiaprofessori ametis 33 aastat (1854–1887)

Geoloogiliste ainete õpetamine algas Tartu ülikoolis 1802. aastal, kui loodusteaduse ja botaanika professor Gottfried Albrecht Germann alustas mineraloogialoengutega. 1806. aastast lisandus teise geoloogilise õppeainena füüsikaprofessor Georg Friedrich Parroti Maa füüsika kursus (1815. aastast Maa füüsika ja geoloogia kursus). Tegelik süstemaatiline ja mitmekülgne geoloogiaalane õppetöö algas alles 1820. aastal, kui filosoofiateaduskonda lisandusid üldise loodusteaduse ja mineraloogia õppetool ning mineraloogiakabinet (1850. aastast füüsika-matemaatikateaduskonna ja 1918. aastast matemaatika-loodusteadusteaduskonna koosseisus).[1]

1854. aastal määrati mineraloogia õppetoolile erakorraliseks professoriks Constantin Grewingk, kes järgneva 33 aasta jooksul luges ülikoolis palju kursusi. 1859. aastal kaitses ta esimesena Tartu ülikoolis geoloogia alal doktoritöö (käsitles Liivi- ja Kuramaa geoloogiat).[1]

1896. aastal loodi lisaks mineraloogia õppetoolile ka geoloogia õppetool.[1]

Eesti Vabariigi periood[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eestist lahkumist 1944. aastal jätkas professor Armin Öpik oma erialal võõrsil. 1962. aastal valiti ta Austraalia TA liikmeks

Hendrik Bekkeri loengutega 1922. aastal sai alguse üleminek eestikeelsele õppetööle. Bekkeri eestvõttel hakati välja andma erialaste teaduslike tööde seeriat "Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused". 1930. aastal määrati geoloogia ja paleontoloogia õppetooli juhtima Armin Öpik, kelle tuntus ja paljud välisreisid laiendasid Eesti geoloogide rahvusvahelisi sidemeid. Kuni emigreerumiseni 1944. aasta suvel oli kõikide geoloogia põhikursuste lugemine tema õlgadel.[1]

Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta lõpul määrati matemaatika-loodusteadusteaduskonna koosseisus oleva geoloogiakateedri juhatajaks ainsana geoloogia õppejõududest ülikooli jäänud Karl Orviku.[2] Aprillis 1945 loodi geoloogia kateedri baasil kolm kateedrit:

  • üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder (juhataja Karl Orviku 1945–1950)
  • paleontoloogia ja stratigraafia kateeder (juhataja Artur Luha 1945–1950)
  • mineraloogia ja petrograafia kateeder (juhataja Evald Möls 1945–1950)

1950. aastal vähendati kateedrite arvu kahele. Paleontoloogia ja stratigraafia ning mineraloogia ja petrograafia kateeder liideti üheks. Ühine kateeder sai nimeks mineraloogia ja paleontoloogia kateeder (juhataja Artur Luha 1950–1951; Evald Möls 1950–1958).

Karl Orviku korraldas 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogiaosakonna taasavamise; oli kateedrijuhataja ametis aastatel 1944–1956

Teise kateedrina jätkas üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder, kuid nüüd uue nime all: geoloogia kateeder (juhataja Karl Orviku 1950–1956; Asta Oraspõld 1956–1958).

1958. aastal liideti mõlemad kateedrid üheks. Ühine kateeder sai nimeks mineraloogia ja geoloogia kateeder. Kolm aastat hiljem (1961) taas uus nimi: geoloogia ja mineraloogia kateeder, kuid käibele läks lihtsalt geoloogiakateeder.

Geoloogiakateedri juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1961–1993 kuulus geoloogiakateeder bioloogia-geograafiateaduskonda.

Pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

Professor (1992. aastast) Volli Kalm juhtis geoloogia instituuti aastatel 1993–1995. Hiljem (2012) valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks
Professor Tõnu Meidla juhtis geoloogia instituuti aastatel 1996–2003. Professoriametis alates 2000. aastast
Akadeemik (2018. aastast) Kalle Kirsimäe juhtis geoloogia instituuti aastatel 2003–2007. Seejärel sai temast geoloogiaosakonna juhataja

Eesti taasiseseisvusmisel (1991) jätkas geoloogiakateedri akadeemiline personal vanas koosseisus: professor Arvo Rõõmusoks, dotsendid Aadu Loog, Volli Kalm ja Asta Oraspõld ning mitu vanemõpetajat. Järgnevatel aastatel professorite arv kasvas: Volli Kalm (1992), Aadu Loog (1993), Tallinnast Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudist tulid ülikooli üle professori ametikohale Madis Rubel (1992) ja Väino Puura (1994). Aastatel 2000–2002 professoriteks tõusnud Tõnu Meidla ja Kalle Kirsimäe on selles ametis tänini.

Geoloogia instituut ja geoloogia osakond[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 1993 reorganiseeriti bioloogia-geograafiateaduskonda kuulunud geoloogiakateeder geoloogia instituudiks.

Geoloogia instituudi juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

1. augustil 2007 kujundati geoloogia instituut ümber geoloogia osakonnaks ökoloogia ja maateaduste instituudi koosseisus.

Geoloogia osakonna juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

Õppetoolid[muuda | muuda lähteteksti]

Bioloogia-geograafiateaduskonnas hakkas 1. septembrist 1992 kehtima uus struktuur. Senine geoloogiakateeder kujundati kolme õppetooli ja geoloogiamuuseumiga geoloogia instituudiks.[3] Õppetöö läbiviimine korraldati õppetoolide põhiselt. Igal õppetoolil oli kas juhataja või õppetooli hoidja.

Õppetoolid:



Geoloogiaprofessorid (erakorralised, korralised ja külalisprofessorid)[muuda | muuda lähteteksti]

Keisririigi periood[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Hermann von Abich oli mineraloogiaprofessor aastatel 1842–1847
Hendrik Bekkeri loengutega 1922. aastal sai alguse üleminek eestikeelsele õppetööle

Eesti Vabariigi periood[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]

Väino Puura oli geoloogia ja mineraloogia professor aastatel 1994–2000. Seejärel jätkas emeriitprofessorina

Pärast taasiseseisvumist[muuda | muuda lähteteksti]

  • Volli Kalm, rakendusgeoloogia professor 1992–2012
  • Aadu Loog, geoloogia ja mineraloogia korraline professor 1993–1997; emeriitprofessor (1997)
  • Väino Puura, geoloogia ja mineraloogia erakorraline (1994–1997) ja korraline professor 1997–2000; emeriitprofessor (2000)
  • Madis Rubel, paleontoloogia ja stratigraafia korraline professor 1992–2000; emeriitprofessor (2000)
  • Tõnu Meidla, paleontoloogia ja stratigraafia professor aastast 2000
  • Kalle Kirsimäe, geoloogia ja mineraloogia professor aastast 2002; Eesti Teaduste Akadeemia liige (2018)
  • Alar Rosentau, rakendusgeoloogia professor aastast 2021
  • Leho Ainsaar, geoloogiaprofessor aastast 2021

Külalalisprofessoreid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Geoloogiaõppe ja teaduse ajalugu Tartu Ülikoolis. geoloogia.ut.ee
  2. Karl Siilivask ja Hillar Palamets. "Tartu ülikooli ajalugu III 1918–1982". Tallinn: Eesti Raamat ja Valgus 1982. Lk 278.
  3. Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 36, 11 detsember 1992. dea.digar.ee
  4. 4,0 4,1 4,2 185 aastat geoloogia õpetamise algusest Tartu ülikoolis. eestiloodus.horisont.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]