Rüütelkonnamõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.[1]

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Rüütelkonnamõisad olid kohalikele rüütelkondadele ja mitmesugustele aadli sihtasutustele kuulunud mõisad. Õiguslikult seisundilt olid need väga lähedased rüütlimõisatele. Tavaliselt olid need endised riigimõisad, mis olid doneeritud vastavate asutuste ülalpidamiseks. Päriseks annetatud valduste kõrval olid rüütelkondade käes rendil mitmed kroonumõisad. Lisaks sellele olid rüütelkondade hoole all kolm aadlipreilide kasvatusasutust, mille ülalpidamiseks oli annetatud nn stiftimõis.[2]

Rüütelkonnamõisad olid võrreldes rüütlimõisatega enamasti tagasihoidlikumalt hoonestatud.[1]

Rüütelkonnamõisad Läänemereprovintsides[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vinni mõis (Finn), Johann Friedrichsteini aadlipreilide kasvatusasutus 1783−1918

Liivimaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Plāņi rüütelkonnamõisa peahoone 2017. aastal.
  • Dutka mõis (Dutkenshof), rüütelkonna valduses 1725−1786
  • Lipšukalnsi mõis (Lipskaln), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Lubi mõis (Lubbenhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Plāņi mõis (Planhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Trikāta mõis (Schloß Trikaten), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Vecbrenguļi mõis (Alt-Wrangelshof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
  • Vījciemsi mõis (Wiezemhof), rüütelkonna valduses 1810−1920

Liivimaa rüütelkonnale renditud riigimõisad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Avinurme mõis (Awwinorm), rüütelkonna käes rendil 1829−1905
  • Tori mõis (Torgel), a-st 1855 rüütelkonna käsutuses

Aadlisoost neidude varjupaiga ülalpidamiseks annetatud riigimõisad[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • Koonga mõis (Kokenkau), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks[5]
  • Kuressaare mõis (Kurresaar), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks

Saaremaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]

Saaremaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõis[muuda | muuda lähteteksti]

  • Oriküla mõis, annetati 1871 Saaremaa aadlipreilide kasvatusasutuse ülalpidamiseks

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://web.archive.org/web/20141007094811/http://www.mois.ee/liigid.shtml (vaadatud 06.10.2014)
  2. Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944, lk 19, 20.
  3. Palju on rüütlikogu mõisatel maad. − Waba Maa. Nr. 42. 20. veebruar 1919, lk 3 [1].
  4. "Viljandi aadlipreilide varjupaik - EAA.1814". Ajalooarhiivide fondiloend.
  5. "Koonga mõis". Soontagana Turism.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944. Lk 7-55. Siin: lk 19-20.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]