Rüütelkonnamõis
Rüütelkonnamõis, harvemini rüütlikogu mõis (saksa keeles Ritterschaftsgut), ka landraadimõis (Landratsgut) oli rüütelkonnale kuulunud mõis.[1]
Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]
Rüütelkonnamõisad olid kohalikele rüütelkondadele ja mitmesugustele aadli sihtasutustele kuulunud mõisad. Õiguslikult seisundilt olid need väga lähedased rüütlimõisatele. Tavaliselt olid need endised riigimõisad, mis olid doneeritud vastavate asutuste ülalpidamiseks. Päriseks annetatud valduste kõrval olid rüütelkondade käes rendil mitmed kroonumõisad. Lisaks sellele olid rüütelkondade hoole all kolm aadlipreilide kasvatusasutust, mille ülalpidamiseks oli annetatud nn stiftimõis.[2]
Rüütelkonnamõisad olid võrreldes rüütlimõisatega enamasti tagasihoidlikumalt hoonestatud.[1]
Rüütelkonnamõisad Läänemereprovintsides[muuda | muuda lähteteksti]
Eestimaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]
Eestimaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaiu mõis (Kay), annetati 1651, suurus 8266 tiinu[3]
- Kodila mõis (Koddil), rüütelkonna valduses 1859−1872
- Kuuda mõis (Kuda), poolmõis
- Lagedi mõis (Laakt), rüütelkonna valduses 1859−1873
- Nabala mõis (Nappel), annetati 1651, 6751 tiinu
- Kuimetsa mõis (Kuimetz), annetati 1651, 7272 tiinu
- Metstaguse mõis (Metztacken), rüütelkonna valduses 1859−1868
- Prümli mõis (Heidemetz), rüütelkonna valduses 1859−1871, a-st 1869 poolmõis
- Saulepi mõis (Saulep), rüütelkonna valduses 1859−1864
Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõis[muuda | muuda lähteteksti]
- Vinni mõis (Finn), Johann Friedrichsteini aadlipreilide kasvatusasutus 1783−1918
Liivimaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]
Liivimaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Dutka mõis (Dutkenshof), rüütelkonna valduses 1725−1786
- Lipšukalnsi mõis (Lipskaln), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
- Lubi mõis (Lubbenhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
- Plāņi mõis (Planhof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
- Trikāta mõis (Schloß Trikaten), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
- Vecbrenguļi mõis (Alt-Wrangelshof), rüütelkonna valduses 1725−1786 ja 1797−1920
- Vījciemsi mõis (Wiezemhof), rüütelkonna valduses 1810−1920
Liivimaa rüütelkonnale renditud riigimõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Avinurme mõis (Awwinorm), rüütelkonna käes rendil 1829−1905
- Tori mõis (Torgel), a-st 1855 rüütelkonna käsutuses
Aadlisoost neidude varjupaiga ülalpidamiseks annetatud riigimõisad[4][muuda | muuda lähteteksti]
- Koonga mõis (Kokenkau), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks[5]
- Kuressaare mõis (Kurresaar), doneeriti 1797 Viljandi aadlisoost neidude varjupaiga (kodu) ülalpidamiseks
Saaremaa rüütelkond[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaa rüütelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Suure-Kaarma mõis (Karmel-Großenhof), 6111 tiinu
- Elme mõis (Magnushof), 7455 tiinu
- Laadjala mõis (Ladjall), 1452 tiinu
- Saare mõis (Holmhof), 2527 tiinu
- Uue-Lõve mõis (Neu-Löwel), 3826 tiinu
Kasvatusasutuse ülalpidamiseks annetatud mõis[muuda | muuda lähteteksti]
- Oriküla mõis, annetati 1871 Saaremaa aadlipreilide kasvatusasutuse ülalpidamiseks
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 https://web.archive.org/web/20141007094811/http://www.mois.ee/liigid.shtml (vaadatud 06.10.2014)
- ↑ Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944, lk 19, 20.
- ↑ Palju on rüütlikogu mõisatel maad. − Waba Maa. Nr. 42. 20. veebruar 1919, lk 3 [1].
- ↑ "Viljandi aadlipreilide varjupaik - EAA.1814". Ajalooarhiivide fondiloend.
- ↑ "Koonga mõis". Soontagana Turism.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Rosenberg, Tiit. Eesti mõisate ajalooline ülevaade. − Eesti mõisad. Tallinn: "Olion", 1944. Lk 7-55. Siin: lk 19-20.