Lipšukalnsi mõis

Allikas: Vikipeedia
Lipšukalnsi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 88

Lipšukalnsi mõis (saksa keeles Lipskaln, läti keeles Lipškalna muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Trikāta vallas Trikātas.

Mõisa häärberis asub aastast 1926 Trikāta kool.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis tekkis XVII sajandil karjamõisana. Iseseisva mõisana hakati seda eristama aastal 1683. Tegemist oli osaga Oxenstiernadelt mõisate reduktsiooni käigus võetud valdustest. 1725. aastal doneeris keisrinna Katariina I mõisa koos teiste kihelkonna valdustega Liivimaa rüütelkonnale. Pärast asehalduskorralduse kehtestamist võeti mõis 1786. aastal riigile. Pärast Katariina II surma taastas tema poeg Paul I asehalduskorra eelse olukorra ja mõis anti 1797. aastal rüütelkonnale tagasi. Viimase valdusõigust kinnitati 1810. aasta ukaasiga.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 kümme adramaad, sellele allus 174 mees- ja 203 naishinge.[3] Ühtlasi allus sellele Uppichte karjamõis. Aastal 1688 oli mõisa suurus (koos Lubi mõisa ja Trikāta mõisaga) 33 ja 1/4 adramaad, sama oli mõisade suurus aastal 1734. Aastal 1758 kuulus mõisale 10 ja 3/4 adramaad, aastal 1823 oli adramaid 6 ja 3/4.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 3/4, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 36/80, lisaks allus mõisale 8 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Trikātas pamatskola". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2021. Vaadatud 3. aprillil 2021.
  2. "Lipškalna muiža". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2018. Vaadatud 18. augustil 2018.
  3. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen R usslands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 273
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.