Trikāta kirikumõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Trikāta kirikumõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud ristiga

Trikāta kirikumõis (saksa keeles Pastorat Trikaten, läti keeles Trikātas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Beverīna piirkonnas Trikāta vallas.

Kirikuõpetaja maja ja selle kõrvalhooneid on esmakordselt mainitud aastal 1600. Mõisa kohta pärinevad esimesed teated aastast 1689, mil J. H. Keltsch koostas mõisa maade plaani. Vana mõisahoonet joonistas aastal 1799 Johann Christoph Brotze.[1]

Trikāta kirik ja Trikāta kirikumõis 1799. aastal. Johann Christoph Brotze.

Praegune mõisa peahoone valmis aastal 1804 ja see on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.[2] Kunstimälestisena on kaitse all ka sealne ahi.[3] Tegemist on kolmekorruselise mantelkorstnaga hoonega, kus põhikorruse all asub pooleldi maa-alune korrus. Hoone seinad on laotud maakividest ja tellistest. Nii ukse- kui ka aknaavad on kujundatud dekoratiivsetena, hoonet ehib ka karniis. Aastal 1936 oli hoone kapitaalremondis.[4]

Mõisakompleksi juurde kuulub ka väike park. Mõisa lautade baasil moodustati nõukogude ajal kolhoosile kuuluv farm Nomnieki.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 3 ja 1/8 adramaad, sellele allus 60 mees- ja 69 naishinge.[5] Aastal 1688 ja 1734 oli mõisal kolm adramaad, aastal 1758 aga 3 ja 1/3 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 1 ja 17/20 adramaad.[6] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid 1 ja 17/20, aastal 1881 allus mõisale 1 ja 70/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.trikatasvesture.beverina.lv/index.php/muizas/macitajmuiza
  2. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/6881/
  3. https://is.mantojums.lv/4479
  4. www.vietas.lv
  5. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 274
  6. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 282.
  7. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 420.