Õpperingkond

Allikas: Vikipeedia

Õpperingkond (vananenud termin õppekond) (vene keeles учебный округ) oli aastatel 1803-1917 Venemaa keisririigi koolihalduspiirkond, mille keskuseks oli ülikool. Õpperingkond oli allutatud rahvaharidusministeeriumile ja seda juhtis kuraator.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Õpperingkonnad asutati Venemaa keisririigis keiser Aleksander I ukaasiga 24. jaanuaril (vkj) 1803. Alguses oli õpperingkondi kuus: Moskva, Peterburi, Tartu, Vilno, Kaasani ja Harkovi.

Õpperingkonnad XX sajandi algul[muuda | muuda lähteteksti]

1915. aastal oli keisririigis 12 õpperingkonda, millele lisandusid kolm tsiviilõppeasutuste peavalitsust.

Kuraator[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Õpperingkonna kuraator

Õpperingkonna eesotsas oli kuraator, kes valitses seda koos ülikoolikomiteega.[1]

Õpperingkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Harkovi õpperingkond (1803−1917)
  • Kaasani õpperingkond (1803−1917)
  • Moskva õpperingkond (1803−1917)
  • Peterburi (a-st 1914 Petrogradi) õpperingkond (1803−1917)
  • Tartu (a-st 1893 Riia) õpperingkond (1803−1917)
  • Vilno õpperingkond (1803−1832 ja 1850−1917)
  • Valgevene õpperingkond (1829−1850)
  • Odessa õpperingkond (1830−1917)
  • Kiievi õpperingkond (1832−1917)
  • Varssavi õpperingkond (1839−1861 ja 1867−1917)
  • Kaukaasia õpperingkond (1848−1860 ja 1867−1917)
  • Orenburgi õpperingkond (1874−1917)
  • Siberi õpperingkond (kuni 1885)
  • Lääne-Siberi õpperingkond (1885−1917)

Tsiviilõppeastuste peavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ida-Siberi tsiviilõppeastuste peavalitsus (1885−1917)
  • Primorje tsiviilõppeastuste peavalitsus (kuni 1917)
  • Turkestani tsiviilõppeastuste peavalitsus (kuni 1917)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 607.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 192-70 [1].