Tallinna–Haapsalu raudtee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tallinna–Haapsalu raudtee oli raudteeliin, mis koosnes Tallinna–Keila raudteest ja Keila–Haapsalu raudteest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1869–1870 rajati Tallinna–Keila raudtee Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ühe osana.
  • 1902. aastal algas raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.
  • 1905. aastal avati Keila–Haapsalu raudtee (vene Кегель-Гапсальская железная дорога, КГЖД)
  • 1920. aastatel ehitati Rohuküla sadamas basseinidevahelisele kaile laiarööpmeline raudtee
  • 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedal Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal.[1]
  • juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega Lendav Läänlane. Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi, Rohuküla sadamast sai laevaga jätkata reisi Kuressaarde.[2]
  • 19. juulil 1958 avati 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik.
  • 15. juulil 1965 avati 10,6 km pikkune Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik.
  • 4. septembril 1981 avati 14 km pikkune Vasalemma–Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik.
  • 15. septembril 1995 otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
  • Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis 22. septembril 1995.[3]
  • Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.[4]
  • 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee, mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296, mis nimetati Robertiks. See oli ainsaks veduriks nn Haapsalu raudteel.
  • 2001. aastal lisandus väike manöövrivedur TGK2-1891, mis toodi Haapsallu kolinud raudteemuuseumi varana Edelaraudteelt.
  • 2004. aasta kevadel algasid raudteel lammutustööd[5]. Mai alguses koondati kogu personal ja Robert tegi viimased sõidud Haapsalu ja Riisipere vahel.
  • Keila–Haapsalu raudteest on säilinud 24,6 km pikkune Keila–Riisipere raudteelõik, mis on elektrifitseeritud ja kuulub Eesti Raudteele.[6] Säilinud Keila–Riisipere raudteel liiguvad nüüdisajal Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Riisipere.
  • 11. mail 2017 eraldas valitsus 135 miljoni euro suurusest taristuinvesteeringute programmist kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimese Riisipere–Turba etapi taastamiseks.
  • Jaanuaris 2019 algasid ehitustööd Riisipere–Turba 6,5-kilomeetrisel lõigul. Tööd lõpevad sügisel 2019 ning seejärel taastatakse rongiliiklus.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Elektriraudtee ajalugu, vaadatud 23.12.2012
  2. “Lendav Läänlane” tegi esimese sõidu, Esmaspäev, 23. juuni 1935
  3. "Täna suletakse Riisipere–Haapsalu liinil rongiliiklus". Postimees, 22.09.1995
  4. Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida, Tehnikamaailm, September 2010
  5. Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad, Delfi.ee, 17. september 2013
  6. Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.