See on A-klassi artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.

Haapsalu raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Haapsalu raudteejaam
Haapsalu raudteejaam kolmes pildis.jpg
Haapsalu raudteejaam aastal 2011
Asukoht Eesti, Haapsalu
Koordinaadid 58° 56′ 17″ N, 23° 31′ 56″ E
Avatud 1904
Suletud 1997

Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.

Haapsalu jaamahoone ehitati 19051907. Hoone projekteeris Karl Werheim ja insener oli V. Vestfalen.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudteelõik, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Liinil Tallinn–Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995. aasta septembrini, misjärel kasutati raudteed vähesel määral veel vaid kaubaveoks. Haapsalu jaamale eelnes Keila suunalt Uuemõisa raudteepeatus.[1]

Haapsalu raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust.[2][3][4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haapsalu raudteejaam aastal 2012
Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm
Haapsalu raudteejaam 20. sajandi alguses
Haapsalu jaama perroon umbes 1910. Foto autor: Jaan Kristin

Raudteed Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahele hakati ehitama 1902. aastal ja see avati ametlikult novembris 1905. See raudteeliin võimaldas reisijatevedu Looderaudtee Balti raudteeliini Tallinna–Keila raudtee jätkuna kuurortlinna Haapsallu, Haapsalu kreisi keskusesse.[5]

Haapsalu jaama asuti rajama 1902. aasta lõpus Haapsalu ja Paralepa metsa vahel asunud lagendikule, kokku 10 tiinusele (10,9 ha) maa-alale. 1904. aastal valmis jaamas enamus hooneid ja rajatisi. Sama aasta lõpus (28. detsembril) alanud ajutise rongiliiklusega üheaegselt alustas tegevust ka Haapsalu raudteejaam, kuigi jaamahoone sel hetkel veel valmis polnud. Esinduslik hoone valmis 1905. aasta hilissügiseks. Lõplikult aga alles 1907. aastaks. Historitsistliku jaamahoone projekteeris Peterburis Karl Werheim (1840–1912).[6]

Tsaaririigi süsteemis teise klassi liigitatud raudteejaama peahoone vastas tegelikult toonastele I klassi jaama nõuetele: lisaks puhvetitega ooteruumidele, härrade ja daamide vesiklosetiga tubadele, suurele vestibüülile, piletikassale, jaamakontorile, jaamaülema kabinetile ning telegraafiruumile olid seal ruumid postiosakonnale, raudteesandarmile ja isegi keiserlikule perekonnale.[6]

Teise klassi jaamale kohaselt asub Haapsalus 2-kohaline paekivist veduridepoo ning selle juures ka suur auruvedurite pöördsild diameetriga 19,5 m. Veduridepoo oli OÜ Haapsalu Raudtee – kui raudtee viimase operaatori – poolt kasutusel kuni Haapsalu raudtee sulgemiseni 2004. aastal. Varasemal perioodil oli jaamas koos peateega kokku 10 nummerdatud teed, mis lõppesid kõrgele raudteetammile rajatud umbteena Haapsalu lahe kaldal (rongide manööverdamiseks).[6]

Endine Haapsalu jaama auruvedurite pöördsild, taamal depoohoone[7]
Haapsalu raudteejaam, 1930. aastad
Haapsalu jaama perroon
Endised Haapsalu jaama väljasõidufoorid
Alles jäetud raudtee piir Haapsalus

Lisaks jaamahoonele ja perroonile valmisid veel ka veetorn, kaubaladu ning paljud teised jaama abihooned nagu näiteks jaamatööliste elamud, kuurid, keldrid, raudteejaama ambulants, loomalaut, pagasihoone, pesuköök ja pöörmepostid.[8]

Umbes kümme aastat hiljem ehitati Haapsalust 7 km[9] pikkune raudteelõik Rohukülla (vt Rohuküla raudteejaam), kui Peeter Suure merekindluse olulisse sõjasadamasse. Raudteepikenduse otstarve oli tollal aga eeskätt sõjaline ja ajendatud Esimese maailmasõja kasvavatest pingetest. 1917. aastal asuti kavandama ka Haapsalu ja Pärnu raudteejaama vahele uue raudtee rajamist, ent see plaan jäi teostamata.[10] 1920. ja 1930. aastatel kasutati Haapsalu–Rohuküla raudteed lisaks kaubaveole reisijate transpordiks.[11]

Juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 Lendav Läänlane. Sõit Tallinnast Haapsallu kestis alla kahe tunni.[12] Kaks aastat varem oli jaamas avanud uksed postiagentuur „Haapsalu vaksal“.[13]

1980. aastatel sõitis liinil Tallinn–Haapsalu kolm paari reisironge päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990. aastate alguseks oli raudtee seisukord aga sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ja reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Kuna Riisipere–Haapsalu lõigul puudus kontaktvõrk, ei saanud reisijate veoks kasutada ka tunduvalt väiksemate ülalpidamiskuludega elektrironge. Lisaks halvendas olukorda veel kerget tüüpi väljavahetamist vajav rööbas (R43), aastakümneid tegemata remont ja Eesti Raudtee soov vabaneda reisijateveost kõikjal Eestis, andes selle üle Elektriraudteele ja Edelaraudteele. Kõigest sellest johtuvalt otsustas EVR-i haldusnõukogu 15. septembril 1995 sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.[14] Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226), kaunistatult kuusepärja ja loosungiga "Hüvasti Haapsalu", saabus Haapsallu 22. septembril 1995.[15][16]

Pärast reisiliikluse sulgemist jätkus raudteel väikese koormusega kaubavedu.[17] 1990. aastate alguses kasutult seisma jäänud ja metallivaraste rüüstatud Haapsalu–Rohuküla raudtee demonteeriti lõplikult 1990. aastate keskel.[18]

1996. aasta sügisel munitsipaliseeriti osa jaama objekte (nt jaamahoone, perroon ja jaamaväljak).[19] 1997. aasta lõpul otsustas AS Eesti Raudtee Haapsalu jaamas kommertsoperatsioonid lõpetada ja raudteejaama lõplikult sulgeda. Haapsalu viimane jaamaülem oli Natalja Kappanen, kes hiljem töötas veel ka OÜ Haapsalu Raudteel dispetšerina.[20]

Haapsalu jaamas asus 20. sajandi lõpul kokku neli jaamateed, mis lõppesid endiselt jaama põhjaküljel, raudteemuulile rajatud umbteega. Lisaks oli kauba käitlemiseks jaamas tupiktee koos kaldtee, kaubalao ja laadimisplatvormiga. Haapsalu raudteejaamast lähtus ka mitu haruteed, mis siirdusid naftabaasi, depoosse, vedurite pöördsillale, Haapsalu Rajooni Tarbijate Kooperatiivi ja Rohukülla.[21] Lühike lõik Rohuküla harutee algusest oli hiljaaegu veel säilinud (sellel seisis auruvedur Su 252-94), kuid demonteeriti tõenäoliselt 2013. aastal.[22]

Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) ärimees Aarne Taalile.[23] 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee[24], mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296 (nimega Robert) ja alustas kaubavedusid lõigul Riisipere–Haapsalu.[25] Esialgu sõitis kaubarong kolm korda nädalas, vedades Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa jaoks (kokku 11 firmalt) kütust, puitu, vilja, vanarauda, kivisütt, soola ja kalakonserve.[26] Seoses oluliselt vähenenud kaubavedude ja laguneva raudteega, kus kiirus piirdus kohati kõigest 25 km/h, otsustati Riisipere ja Haapsalu vaheline raudteelõik demonteerida. 2004. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd.[27]

OÜ Haapsalu Raudtee opereeris kokku 6 aastat ja 24 päeva, pakkumisele raudtee taasriigistada andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eitava vastuse. 2004. aasta mais alustati raudtee demonteerimist. Vanaraua müügist saadud tulust investeeriti osaliselt raudteetammile rajatud kergliiklustee ehitusse. Raudteemuuseumi tarbeks jäeti Haapsallu rööpad alles.[28]

2008. aastal avati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetammil ligi 60 km pikkune Läänemaa Tervisetee.[29]

Haapsalu jaamaülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Haapsalu raudteejaama juhtisid selle 93 tegevusaasta jooksul: Sergei Kaskelaine, Rudolf Romm (01.10.1913 – 01.06.1916), Nikolai Nossov (01.01.1917 – 01.06.1921), Johannes Saarmann (06.1921 – 01.05.1923), Johann Perg (01.07.1923 – 01.11.1930), Aleksander Veljaminov (Viljaste, kt 01.11.1930 – 06.1931), August Särm (01.06.1931 – 16.06.1938), August-Johannes Sõnno (01.12.1938 – 04.01.1941 ja 10.04.1947 – 16.01.1951), Rudolf Räitsak (kt 05.01.1941 – 04.1941), Aleksander Timusk (15.04.1941 – 25.03.1947), Igor Laid (16.01.1951 – 08.1951), Heino Liht (08.1951 – 04.10.1968), Voldemar Reichardt (kt 10.1968 – 14.12.1968), Ivan Kappanen (12.1968 – 08.1970), Valentin Ossipov (28.08.1970 – 12.10.1989) ja Natalja Kappanen (10.1989 – 12.1997).[6]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Haapsalu jaamahoone

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt Karl Werheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune.[30] Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned.[31]

Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905.[32] Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega.[33][34]

Praegu asub jaamahoones lisaks Raudteemuuseumile ka Haapsalu bussijaam.[35]

Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)
Suurenda
Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)

Haapsalu raudtee taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alates regulaarse reisirongiliikluse kadumisest 1995. aastal on räägitud Tallinna–Haapsalu rongiühenduse taastamisest.

13. veebruaril 2014 moodustati riigikogus 15-liikmeline Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm, mille esimeheks valiti Lauri Luik.[36] Detsembris 2019 avati reisiliiklus Riisipere–Turba 6,3-kilomeetrisel teelõigul.[37] Aprillis 2022 kuulutati välja ehitushange Turba–Risti 13,5-kilomeetrise teelõigu rajamiseks. Liiklus kavatseti seal avada 2024. aasta lõpus.[38] See aga lükkub 2022. aasta suve seisuga määramata ajaks edasi.[39]

Haapsalu raudtee kuni Rohukülani oli 2021. aasta seisuga kavas taastada 2028. aastaks.[40]

2022. aastal vastu võetud valitsuse otsusega jäeti Haapsalu raudtee taastamine Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja.[41]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. KEILA - HAAPSALU; Eesti Raudteeajaloo Selts
  2. Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
  3. "Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2009. Vaadatud 16. jaanuaril 2010.
  4. Haapsalus avati raudteemuuseum; Sõnumileht : SL, nr. 143, 26 juuni 1997 (DIGAR)
  5. Hillar Palamets. Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. Eesti raudtee läbi aegade; ERR Audioarhiiv
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Raudtee- ja sidemuuseum. Tõnu Tammearu, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
  7. 15416 Haapsalu raudteejaama veduripööraja; Kultuurimälestiste register
  8. Kultuurimälestiseks tunnistamine; Riigi Teataja
  9. Raudteed Eestis; EESTI RAUDTEELASTE LIIT
  10. Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 38.
  11. Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013
  12. Haapsalu sai "Lendava Läänlase"; Meie Maa (1919-1944), 29. juuli 1935 (DIGAR)
  13. "Posti agentuur Haapsalu raudteejaama"; Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 4 veebruar 1933 (DIGAR)
  14. "Haapsallu rongiga enam ei saa"; Eesti Päevaleht, nr. 87, 16 september 1995 (DIGAR)
  15. "Täna suletakse Riisipere–Haapsalu liinil rongiliiklus". Postimees, 22.09.1995
  16. "Hüvastijätt rongiga"; Eesti Päevaleht, nr 94, 25. september 1995 (DIGAR)
  17. "Remont ei taasta reisirongiliiklust Haapsallu" EPL, 2. november 1996
  18. Postimees 1995. aastal: osa Haapsalu raudteest on läinud varaste saagiks Postimees, 4. detsember 2017
  19. "Haapsalu võib saada raudteemuuseumi"; EPL, 5. veebruar 1997
  20. Lääne Elu, 19. jaanuar 2019; DIGAR, Eesti artiklid
  21. Haapsalu raudteed - Google maps
  22. Maa-ameti geoportaal
  23. Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida[alaline kõdulink], Tehnikamaailm, September 2010
  24. "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist" AutoNet.ee, 29. august 2002
  25. Aarne Taal: Haapsalu raudtee 1997 - 2004; Haapsalu 2005
  26. "Alustas esimene eraraudtee" EPL, 4. mai 1998
  27. Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad, Delfi.ee, 17. september 2013
  28. "Raudtee, mis oli" EPL, 2. juuni 2004
  29. Läänemaa Tervisetee, Lääne maakond
  30. Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  31. "Pretensioonikas kuurortraudtee" Estonica
  32. 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega Kultuurimälestiste riiklik register
  33. Haapsalu linn
  34. Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 6–8. Vaadatud 02.11.2022.
  35. Haapsalu raudteejaam, Lääne maakond
  36. "Riigikogus moodustati Haapsalu raudtee toetusrühm" ERR, 13. veebruar 2014
  37. VIDEO ja FOTOD: Riisipere-Turba rong tegi Eesti kiireimal raudteel esimese sõidu; Maaleht, 8. detsember 2019
  38. Turba-Risti raudteelõigu ehitus võib alata sel suvel; Lääne Elu, 22. aprill 2022
  39. Valitsus võtab Tallinna haigla ja Haapsalu raudtee tagant raha ära; Postimees, 30. juuni 2022
  40. Optimistlikum plaan: rongiga saab Tallinnast Rohukülla 2028. aastal; ERR-i uudised, 21. detsember 2021
  41. Kaja Kallas: Haapsalu raudtee jäi rahata, sest taasterahastu maht vähenes; Lääne Elu, 19. september 2022
  42. Juhtkiri: Eesti raudtee algab Haapsalust; Lääne Elu, 04.03.2022

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus Endine raudteepeatus
Mogul steam locomotive icon.svg
Human-go-previous.svg Uuemõisa
Train station.svg
Haapsalu No-Symbol.svg