Ernst Kern

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kärna Ärni)

Ernst Kern (Kärna Ärni) oli Harry Abeli loodud tegelaskuju, keda kehastas Sulev Nõmmik. Tema koduküla oli Uduvere.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

1964. aastal algas Eesti Raadios saatesari "Tere hommikust, põllumehed!", mis kujunes üheks kuulatavamaks. 1970. aastatel hakati otsima saate sisu jaoks head maamehelikku huumorit ja satiiri. Telliti Riho Lahilt (töötas ajalehes Edasi) etteantud teemal lugusid, mida lugesid eetrisse raadiomaja diktorid, kuid see polnud see. Ei soovitud kasutada ka rahva hulgas ülioodatud Liivaku-Leenat, kes tegi ajakohast huumorit, kuid mitte satiiri. Ühel Tallinnas korraldatud Eesti agitbrigaadide kavade ülevaatusel jäi sõelale Tartu rajooni Miina Härma kolhoosi kalkunikasvataja Harry Abeli humoresk "Sopsaku Maali juhtum". Eesti Raadio kunstiliste saadete pearežissöör Leo Martin otsustas Abeli majja kutsuda ja humoresk läks Harry Abeli esituses 1. aprillil 1972 põllumeeste tunnis eetrisse. Kuigi selles loos polnud Uduverest ega Kärna Ärnist veel juttu, lugu sobis ja Abeliga soovitati koostööd jätkata.

Kärna Ärni lood[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Abel Edasis juba Kärna Ärni nime all oma lugusid avaldas, tehti ettepanek ka raadio jaoks kätt proovida. Abeli lood olid loodud elukogemuse najal ning korrektselt kirja pandud. Hea vaist tajuda ja mõista kolhoosniku kui tööinimese iseloomu, veidrusi tolle aja töökorralduses, minnalaskmist, ükskõiksust, ka põõsa taga tinapanemist. Kaastöö kestis ligemale kuus aastat.

20. jaanuarist 1980 hakkas Sulev Nõmmik ise tekste koostama. Tal oli hea sulejooks ja loogiline sündmuste kirjeldus, lisaks jättis ta võimaluse iga lõigu juures improviseerida.

Karakterid[muuda | muuda lähteteksti]

Kärna Ärni tüübi välja kujundamisel sooviti kuulda õli-, mulla- ja naftasegust, käreda häälega maameest. Nõmmik Ärni oli alati laheda olekuga, kuid nina luristav ja muudkui häält puhtaks köhiv. Alates 1974 aastast sai Kärna Ärnist Uduvere vanamees, kelle elukoht asus kusagil Pärnu ligidal.

Kärna Ärnil olid ka oma lisakujud, kelle nimesid ta olukorra ilmestamiseks üsna sageli kasutas. Eriti armastas Nõmmik neid kasutada hilisemal perioodil, kui ta juba ise Uduvere tekste koostas.

Sopsaku Maali tegutses juba Abeli esimeses loos, siis tulid juurde torulukksepp Kribu Aadu, Läku Eedi ja Läku Maali, külajoodik Otu, Uduvere galantseim ja ka ilusaim mees Karla, vaba ja vallaline pealegi, ning lõpuks Sass ja Köka Ruudi. Peale Sopsaku Maali ja Kribu Aadu oli kõik tegelased välja mõelnud Nõmmik. Kribu Aadu ja Läku Eedi jaoks oli tal pidev abiline näitleja Väino Aren.

Esitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Lugusid esitasid raadiomaja koridoridest ja kohvikust püütud näitlejad – Endel Padrik, Aksel Küngas, Endel Nõmberg, Igor Kurve, Vello Viisimaa, Rein Aren, Ago Saller, Sulev Nõmmik ja vanameister Ants Jõgi. Paljude esitajate seast kaldus sümpaatia Sulev Nõmmiku poole.

Sulev Nõmmik[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmmik tegi raadioeetris Kärna Ärnit esimest korda 29. septembril 1974. See oli Abeli lugu "Kunst nõuab ohvreid".

Nõmmik seadis tingimuseks, et verbaalne vanamees peab olema midagi muud kui Abeli tekstikuju Kärna Ärni, mille loob enese kujutluses alles lehelugeja. Säärasest Nõmmiku tõlgendusest oli Abel mõnda aega häiritud, kuid pikapeale rahunes.

Viimast korda oli Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni oma looga "Uduveres oli koduvalla päev" eetris 16. septembril 1990.

Fenomen[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Raadios oli Sulev Nõmmiku Uduvere Ärni omaette nähtus läbi aegade. Teda võiks pidada eestlaste Švejkiks. Uduvere Ärni sai 1974. aastast 1990. aasta sügiseni rääkida kõigest, mõnest asjast küll läbi lillede, kuid kavandatud ja vajalik sai öeldud. Vaatamata igasugustele piirangutele ülevalt poolt, oli Uduvere vanamehe stiil alati paljastavalt ründav, suure sooviga teha inimese elamine paremaks. See vanamees oli oma tõekspidamistega populaarne linnas ja maal. Teda tahtsid enesele kõik, "Reklaamiklubi", televisioon, filharmoonia, rääkimata majandite juhtidest.

"Kust king pigistas, sellest ta Ärnina rääkis," meenutab abikaasa Aili. Nõmmik on maininud, et Ärnil lubati öelda palju sedagi, mida Sulev Nõmmik ei saanud endale lubada.

Paar aastat enne surma antud usutluses Urmas Otile kaebas Nõmmik, et raadio pühapäevahommikusest põllumeestesaatest tuntuks saanud Kärna Ärni hakkab Sulev Nõmmikut tasapisi sööma: "Mind ennast häirib juba see Uduvere mees, muudkui Ärni ja Ärni... Nimed jäävad mulle kergesti külge."

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]