Smārde vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Smārde vald

läti Smārdes pagasts

Vapp

Pindala: 214,7 km²
Elanikke: 2571 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12 in/km²
Keskus: Smārde
Smārdes pagasts LocMap.png
Vallamaja

Smārde vald (läti keeles Smārdes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb Jūrmala linnaga ja sama piirkonna Tukumsi linnaga ning Engure, Lapmežciemsi, Zentene, Sēme, Tume, Degole, Slampe ja Zentene vallaga.

Valla pindala on 215 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2728 inimest.[2] Valla keskus on Smārde küla, vallamaja asub aadressil Jaunā iela 9.[3]

Vallas asub Jūrmala lennujaam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Antlava (Altona), Ošleja (Ohschelei), Cērkste (Zerxten), Ozoli (Eckendorf), Šlokenbeka (Schlockenbeck) ja Smārde mõisa (Schmarden) maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Eckendorf, 1925. aastani kandis see nime Ozolnieki vald. 1935. aastal oli Smārde valla pindala 172,8 km² ja seal oli 1955 elanikku.[4] 1945. aastal moodustati vallas Aizpure, Ošleja ja Smārde külanõukogud, vald ise likvideeriti aga 1949. aastal. Hiljem liideti Smārde külanõukoguga likvideeritav Aizpure külanõukogu. 1960. aastal liideti sellega Praviņi külanõukogu Stalini kolhoosi maad, 1965. aastal aga Milzkalne külanõukogu kolhoosi Padomju Latvija maad. 1975. aastal liideti sellega likvideeritav Milzkalne külanõukogu, osa külanõukogust arvati aga Ozolpilsi külanõukogu koosseisu. 1977. aastal liideti sellega osa likvideeritavast Ozolpilsi külanõukogust.[5]

1990. aastal moodustati Smārde külanõukogust Smārde vald. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, 2021. aastal liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jõgi on Slocene. Vallas asuvad 60,3 ha suurune Valgumsi järv, 1,3 ha suurune Melnezers ja idapiiril osaliselt ka 11,28 km² suurune Kaņieris.

Looduskaitse all on Kunči pärn, Kunči vaher, Suurmänd, Šlokenbeka hobukastan, Kroņkalni männid, Mārtiņi luite mänd, Sēravoti (Väävliallikate) madalsoo, Valgumsi Pasuale mänd, Slocene tamm, Čaukciemsi vaher ja Čaukciemsi Dzirkaļi lõhenenud mänd, lisaks kasvavad vallas mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Vallas asub Milzukalnsi maastikukaitseala, valla idaosa jääb Ķemeri rahvusparki.[6]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Šlokenbeka mõisa hoonetekompleks (tõllakuurid, häärber, aidad, keskaegse müüri lõigud ja väravatornid), Šlokenbeka veski ait, Šlokenbeka vasallilinnus, hiiepaik Milzkalne kirikumägi ja Ūdri-Milzukalnsi linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Šlokenbeka vesiveski, Šlokenbeka veski kõrts ja hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal elas vallas 2347 lätlast, 265 venelast, 65 valgevenelast, 41 ukrainlast, 18 poolakat ja 16 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Aizpure mazciems 30 (2006)
Bērzāji vasarnīcu ciems
Cērkste vidējciems 101 (2020)
Dzegūzes mazciems 20 (2006)
Kūdra mazciems 30 (2006)
Lielaisciems mazciems 33 (2020)
Milzkalne lielciems 373 (2020)
Ozolpils skrajciems 37 (2020)
Radziņciems mazciems 24 (2020)
Rauda aprūpes ciems 185 (2020)
Smārde lielciems 619 (2020)
Zvirbuļi mazciems 20 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Engures novads (vaadatud 24.02 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]