Smārde vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Smārde vald

läti Smārdes pagasts

Vapp

Pindala: 214,7 km²
Elanikke: 2688 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,5 in/km²
Keskus: Smārde
Smārdes pagasts LocMap.png
Vallamaja

Smārde vald (läti keeles Smārdes pagasts) on vald Lätis Engure piirkonnas. Vald piirneb Jūrmalaga, sama piirkonna Engure ja Lapmežciemsi vallaga, lisaks veel Tukumsi piirkonna Tukumsi linnaga ning Zentene ning Sēme, Tume, Degole, Slampe ja Zentene vallaga.

Valla pindala on 215 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2728 inimest.[2] Valla keskus on Smārde küla, vallamaja asub aadressil Jaunā iela 9.[3]

Vallas asub lennujaam "Jūrmala".

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Antlava (Altona), Ošleja (Ohschelei), Cērkste (Zerxten), Ozoli (Eckendorf), Šlokenbeka (Schlockenbeck) ja Smārde mõisade (Schmarden) maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Eckendorf, aastani 1925 kandis see nime Ozolnieki vald. Aastal 1935 oli Smārde valla pindala 172,8 km² ja seal oli 1955 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Aizpure, Ošleja ja Smārde külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Hiljem liideti Smārde külanõukoguga likvideeritav Aizpure külanõukogu. Aastal 1960 liideti sellega Praviņi külanõukogu Stalini kolhoosi maad, aastal 1965 aga Milzkalne külanõukogu kolhoosi Padomju Latvija maad. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Milzkalne külanõukogu, osa külanõukogust arvati aga Ozolpilsi külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti sellega osa likvideeritavast Ozolpilsi külanõukogust.[5] Aastal 1990 moodustati Smārde külanõukogust Smārde vald. 2009. aastast kuulub vald Engure piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jõgi on Slocene. Vallas asuvad 60,3 ha suurune Valgumsi järv, 1,3 ha suurune Melnezers ja idapiiril osaliselt ka 11,28 km² suurune Kaņieris.

Looduskaitse all on Kunči pärn, Kunči vaher, Suurmänd, Šlokenbeka hobukastan, Kroņkalni männid, Mārtiņi luite mänd, Sēravoti (Väävliallikate) madalsoo, Valgumsi Pasuale mänd, Slocene tamm, Čaukciemsi vaher, Čaukciemsi Dzirkaļi lõhenenud mänd ja Igors Medņi dendropark, lisaks kasvavad vallas mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Vallas asub Milzukalnsi maastikukaitseala, valla idaosa jääb Ķemeri rahvusparki.[6]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Šlokenbeka mõisa hoonetekompleks (tõllakuurid, häärber, aidad, keskaegse müüri lõigud ja väravatornid), Šlokenbeka veski ait, Šlokenbeka vasallilinnus, hiiepaik Milzkalne kirikumägi ja Ūdri-Milzukalnsi linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Šlokenbeka vesiveski, Šlokenbeka veski kõrts ja hiiepaik Sēravoti Terviseallikas.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 2347 lätlast, 265 venelast, 65 valgevenelast, 41 ukrainlast, 18 poolakat ja 16 leedulast.[9]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskus Smārde on staatusega lielciems ja seal oli 2018. aastal 648 elanikku. Teine sama staatusega küla on Milzkalne 370 elanikuga aastal 2018. Bērzāji küla on staatusega vasarnīcu ciems, Rauda 226 elanikuga aastal 2018 on staatusega aprūpes ciems ja Ozolpils 31 elanikuga aastal 2018 on staatusega skrajciems. Viis küla on staatusega vidējciems – Cērkste 109 elanikuga aastal 2018, Bērzciems 193 elanikuga aastal 2018, Klapkalnciems 179 elanikuga aastal 2018, Ķesterciems 225 elanikuga aastal 2018 ja Plieņciems 225 elanikuga aastal 2018. Kuus küla on staatusega mazciems – Aizpure 30 elanikuga aastal 2006, Dzegūzes 20 elanikuga aastal 2006, Kūdra 30 elanikuga aastal 2006, Lielaisciems 32 elanikuga aastal 2006, Radziņciems 23 elanikuga aastal 2018 ja Zvirbuļi 20 elanikuga aastal 2006. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Engures novads (vaadatud 24.02 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]