Mine sisu juurde

Viesatase vald

Allikas: Vikipeedia
Viesatase vald

läti Viesatu pagasts

Pindala: 156,1 km²
Elanikke: 329 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,1 in/km²
Keskus: Viesatas
Viesatase veskijärv

Viesatase vald (läti keeles Viesatu pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunpilsi, Zante, Zemīte ja Irlava vallaga ning Salduse piirkonna Remte vallaga.

Valla pindala on 156 km². 2016. aasta seisuga elas seal 386 inimest.[2] Valla keskus on Viesatase küla.

Vald on kujunenud Rāve mõisa (Rawen), Viesatase mõisa (Weesahten) ja Vīnšeņķi mõisa (Weinschenken) maadele. Suur osa valla maadest kuulus ka Strutele mõisale, mille maadest moodustati aastal 1871 Remte-Viesatase vald, mis aastal 1927 nimetati ümber Remte vallaks. Kõrvalasuvas Strutele vallas moodustati aastal 1945 Viesatase ja Strutele külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Viesatase külanõukoguga likvideeritav Strutele külanõukogu, aastal 1961 aga osa Grenči külanõukogust. Aastal 1975 liideti osa Viesatase külanõukogust Degole külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[3] 2009. aastast kuulus vald Jaunpilsi piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.

Suurimaks jõeks on Abava lisajõgi Viesata, suurimaks järveks 3 ha suurune Viesatase Veskijärv. Looduskaitse all on Ozoli tamm ja veel kolm nimetut põlispuud.[4]

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Veckuipji linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Jumalamäe hiiepaik.[6]

Piirkonna üldplaneeringus on ära märgitud veel mitmed objektid, mida soovitakse säilitada: Ķuņķuri looduspark, Katkumägi, Vēžese kalmistu, Kluigani kalmistu, XVIII sajandil rajatud Vīnšeņķi mõisa magasiait, Viesatase vesiveski varemed, aastal 1937 rajatud endine Rāvi koolimaja ja Aleslauki talu.[7]

Aastal 2011 elas vallas 375 lätlast, 6 venelast, 3 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 2 leedulast.[8]

Vallas on kaks küla. Valla keskus Viesatas on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 154 elanikku. Teine küla on staatusega mazciems: Rāvi 46 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2020. Vaadatud 21. juulil 2019.
  6. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2020. Vaadatud 21. juulil 2019.
  7. JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 48-49
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]