Viesatase vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Viesatase vald

läti Viesatu pagasts

Pindala: 156,1 km²
Elanikke: 343 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,2 in/km²
Keskus: Viesatas
Viesatu pagasts LocMap.png
Viesatase veskijärv

Viesatase vald (läti keeles Viesatu pagasts) on vald Lätis Jaunpilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna teise vallaga ehk Jaunpilsi vallaga, lisaks veel Kandava piirkonna Zante ja Zemīte vallaga, Tukumsi piirkonna Irlava vallaga ning Brocēni piirkonna Remte vallaga.

Valla pindala on 156 km². 2016. aasta seisuga elas seal 386 inimest.[2] Valla keskus on Viesatase küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Rāve mõisa (Rawen), Viesatase mõisa (Weesahten) ja Vīnšeņķi mõisa (Weinschenken) maadele. Suur osa valla maadest kuulus ka Strutele mõisale, mille maadest moodustati aastal 1871 Remte-Viesatase vald, mis aastal 1927 nimetati ümber Remte vallaks. Kõrvalasuvas Strutele vallas moodustati aastal 1945 Viesatase ja Strutele külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Viesatase külanõukoguga likvideeritav Strutele külanõukogu, aastal 1961 aga osa Grenči külanõukogust. Aastal 1975 liideti osa Viesatase külanõukogust Degole külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[3] 2009. aastast kuulub vald Jaunpilsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimaks jõeks on Abava lisajõgi Viesata, suurimaks järveks 3 ha suurune Viesatase Veskijärv. Looduskaitse all on Ozoli tamm ja veel kolm nimetut põlispuud.[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Veckuipji linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Jumalamäe hiiepaik.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 375 lätlast, 6 venelast, 3 valgevenelast, 1 ukrainlane ja 2 leedulast.[7]

Vallas on kaks küla. Valla keskus Viesatas on staatusega vidējciems ja seal oli 2019. aastal 156 elanikku. Teine küla on staatusega mazciems - Rāvi 47 elanikuga aastal 2019. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]