Pūre vald
| Pūre vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Pūres pagasts | |
|
| |
  | |
| Pindala: 102,2 km² | |
Elanikke: 1287 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 12,6 in/km² | |
| Keskus: Pūre | |
 |
Pūre vald (läti keeles Pūres pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Zentene, Jaunsāti, Tume, Sēme, Kandava ja Cēre vallaga.
Valla pindala on 102,2 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1482 inimest.[2] Valla keskus on Pūre küla. Vallavanem on Santa Heimane (ühine Jaunsāti vallaga).[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald on kujunenud Daigone mõisa (Deguhnen), Putnēni mõisa (Puttnem), Pūre mõisa (Puhren) ja Lamiņi mõisa (Lievenhof) maadele. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Puhren. Pūre vald moodustati aastal 1866, kuigi vallamaja sai see alles aastal 1889. Aastal 1935 oli Pūre valla pindala 39,1 km² ja seal oli 791 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Pūre ja Rasa külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Pūre külanõukoguga likvideeritav Daigone külanõukogu, aastal 1955 aga likvideeritav Rasa külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Cēre külanõukogu kolhoosi Dzintars maad. Aastal 1975 liideti osa Zentene külanõukogu maid Pūre külanõukoguga, osa Pūre külanõukogust liideti aga Kandava linna maapiirkonnaga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald paikneb Põhja-Kurzeme kõrgustikul, seda läbib Abava jõe ürgorg. Kõrgeim koht (89,2 meetrit) asub valla põhjaosas. Suurim jõgi on Abava jõgi.[6]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lamiņi mõisa park, Reiņi muinaskalmed ehk Sarapuumägi ja Pūre Muulamäe linnamägi. Regionaalse kaitse all on Zviedri muinaskalmed, Lamiņi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tõllakuur, suguvõsa hauakabel ja häärber, Lamiņi katoliku kirik, Pūre luteri kiriku kantsel, orel ja altar,[7] Looduskaitse all on kuus nimetut põlispuud.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1369 lätlast, 45 venelast, 23 valgevenelast, 18 ukrainlast, 13 poolakat ja 6 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
|---|---|---|
| Beķermuiža | mazciems | 29 (2006) |
| Daigone | mazciems | 19 (2006) |
| Dzintars | ciems | 128 (2026) |
| Galciems | mazciems | 12 (2006) |
| Kalnēji | mazciems | 33 (2006) |
| Lamiņi | ciems | 93 (2026) |
| Mazlamiņi | mazciems | 25 (2006) |
| Meiniķi | mazciems | 12 (2006) |
| Pūre | ciems | 556 (2026) |
| Pūres stacija | mazciems | 28 (2006) |
| Putnēnmuiža | mazciems | 15 (2006) |
| Vidusciems | mazciems | |
| Vildene | mazciems | 20 (2006) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Pūre luteri kirik
Suurvesi Abava jõel
Daigone mõisa peahoone
Vaade Pūrest Abava jõele
Putnēni mõisa varemed
Lamiņi mõisa häärber
Lamiņi katoliku kirik
.jpg){kind=small}
.jpg)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Tukuma novads (vaadatud 1.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Pūres pagasts, Tukuma novads
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 1. jaanuaril 2019.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
