Jaunpilsi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäevasest Jaunpilsi vallast; varem sama nime kandnud valla kohta vaata artiklit Zaube vald

Jaunpilsi vald

läti Jaunpils pagasts

Vapp

Pindala: 157,1 km²
Elanikke: 1853 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,8 in/km²
Keskus: Jaunpils
Jaunpils pagasts LocMap.png
Jaunpilsi Võllamäe all asub kalmistu

Jaunpilsi vald (läti keeles Jaunpils pagasts) on vald Lätis Jaunpilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna teise vallaga ehk Viesatase vallaga, lisaks veel Dobele piirkonna Biksti ja Annenieki vallaga, Tukumsi piirkonna Lestene, Džūkste ning Irlava vallaga ja Brocēni piirkonna Remte vallaga.

Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2167 inimest.[2] Valla ja ka piirkonna keskus on Jaunpilsi küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Jaunpilsi mõisa (Neuenburg), Strutele mõisa (Strutteln), Jurģi mõisa (Georgenhof), Strutele mõisa (Strutteln), Pļavnieki mõisa (Plaueneck), Pļavnieki mõisa (Springen), Mariņmuiža mõisa (Marienhof) ja Lauki mõisa (Feldhof) maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 137 km². Jaunpilsi vallas moodustati aastal 1945 Jaunpilsi ja Jurģi külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1965 liideti Jaunpilsi külanõukoguga likvideeritav Jurģi külanõukogu. Aastal 1979 liideti külanõukoguga veel osa Degole külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[3] 2009. aastast kuulub vald Jaunpilsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub piirkonnas, kus Zemgale madalik läheb üle Ida-Kurzeme kõrgustikuks. Suurimaks jõeks on Abava, valla põhjapiiril voolab ka Abava lisajõgi Viesata. Suuremad järved on Apsaujase järv (28,8 ha), Brandavase järv (12,3 ha) ja Bautēlis (8,4 ha). Looduskaitse all on Puduri tamm, Apsīši tammed, Garlauki pärn ja Garlauki hobukastan. Lisaks on vallas looduskaitse all veel kolmkümmend kuus nimetut põlispuud.[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Jaunpilsi kirik

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunpilsi loss, Jaunpilsi ordulinnus, Jaunpilsi lossi kindlustised ja park, Jaunpilsi kirik, selle kantsel, altar ning maal "Madonna lapsega", Jaunpilsi vesiveski ja Jaunpilsi Võllamäe linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Sveikuļi muinaskalmed, Mazkursenieki muinaskalmed ja Jaunpilsi Põrgumäe hiiepaik.[6]

Piirkonna üldplaneeringus on ära märgitud veel mitmed objektid, mida soovitakse säilitada: 1940. aastal valminud Jaunpilsi piimatööstuse hoone, aastal 1938 valminud Jaunpilsi keskkooli hoone, vana Jaunpilsi kooli hoone, Jaunpilsi luteri kiriku kell, Jaunpilsi tuuliku varemed, Jaunpilsi lossi tuulelipp aastast 1646, aastal 1878 valminud Lauki koolimaja, XVIII sajandil rajatud Lauki mõisa hoonetekompleks (nuumaedik, pesuköök, teenijate maja, tootmishoone), Lauki mõisa park, XVIII sajandil ehitatud kupja maja, aastal 1825 valminud Jaunpilsi kirikumõisa õpetaja maja, aastal 1899 valminud Jaunpilsi vallamaja, XVIII sajandil rajatud Skujumuiža mõisa hooned ja sealne mantelkorsten, koolimaja, eluhoone, Jaunpilsi lossi pargi sild aastast 1905, Jaunpilsi mõisa parunite kabel aastast 1856, Jaunpilsi mõisa laut, küün, teenijate maja, Jaunpilsi vesiveski, tootmishooned, Pļavase mõisa hooned (häärber ja ait), aastal 1644 valminud Strutele luteri kirik, Strutele mõisakompleks (häärber, teenijate maja, park, aastal 1864 valminud magasiait), Strutele mõisa allee, Läti leegioni mälestuspaik Saulīši mägi, Metsakalmistu, Vītiņi kalmistu, Sparvase kalmistu, Spriņģi kalmistu, Lauki kalmistu, Lauki kalmistu pärnaallee, Rubuļi kalmistu, Kļavase talu elumaja aastast 1808, Ieviņase talu (Liepa kõrts), Vītiņi talu, Trīdiķi talu, Mežavoti talu, Jaunpilsis asuv Rootsi müür, Jaunpilsi postkontor-tarbijate seltsi maja, Jaunpilsi põllukivid, Dačka maja aseme jujurde viiv tammeallee, Jaunkalni talu ja kaks Sudrabiņi talu.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1928 lätlast, 39 venelast, 31 valgevenelast, 5 ukrainlane, 5 poolakat ja 46 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [9]
Brandavas mazciems 55 (2020)
Jaunpils lielciems 799 (2020)
Jaunsēži vidējciems 103 (2020)
Josti mazciems 4 (2020)
Jurģi vidējciems 72 (2020)
Leveste vidējciems 225 (2020)
Saule vidējciems 20 (2006)
Strutele vidējciems 152 (2020)
Struteles muiža mazciems 28 (2020)
Veclauki vidējciems 112 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. JAUNPILS NOVADA TERITORIJAS PLĀNOJUMS 2013.-2024.GADAM. I SĒJUMS. Rīga 2012, lk. 45-49
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]