Jaunpilsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäevasest Jaunpilsi vallast; varem sama nime kandnud valla kohta vaata artiklit Zaube vald

Jaunpilsi vald

läti Jaunpils pagasts

Vapp

Pindala: 157,1 km²
Elanikke: 1937 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,3 in/km²
Keskus: Jaunpils
Jaunpils pagasts LocMap.png
Jaunpilsi Võllamäe all asub kalmistu

Jaunpilsi vald (läti keeles Jaunpils pagasts) on vald Lätis Jaunpilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna teise vallaga ehk Viesatase vallaga, lisaks veel Dobele piirkonna Biksti ja Annenieki vallaga, Tukumsi piirkonna Lestene, Džūkste ning Irlava vallaga ja Brocēni piirkonna Remte vallaga.

Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2167 inimest.[2] Valla ja ka piirkonna keskus on Jaunpilsi küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Jaunpilsi mõisa (Neuenburg), Strutele mõisa (Strutteln), Jurģi mõisa (Georgenhof), Strutele mõisa (Strutteln), Pļavnieki mõisa (Plaueneck), Pļavnieki mõisa (Springen), Mariņmuiža mõisa (Marienhof) ja Lauki mõisa (Feldhof) maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 137 km². Jaunpilsi vallas moodustati aastal 1945 Jaunpilsi ja Jurģi külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1965 liideti Jaunpilsi külanõukoguga likvideeritav Jurģi külanõukogu. Aastal 1979 liideti külanõukoguga veel osa Degole külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[3] 2009. aastast kuulub vald Jaunpilsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub piirkonnas, kus Zemgale madalik läheb üle Ida-Kurzeme kõrgustikuks. Suurimaks jõeks on Abava, valla põhjapiiril voolab ka Abava lisajõgi Viesata. Suuremad järved on Apsaujase järv (28,8 ha), Brandavase järv (12,3 ha) ja Bautēlis (8,4 ha). Looduskaitse all on Puduri tamm, Apsīši tammed, Garlauki pärn ja Garlauki hobukastan. Lisaks on vallas looduskaitse all veel kolmkümmend kuus nimetut põlispuud.[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Jaunpilsi kirik

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunpilsi loss, Jaunpilsi ordulinnus, Jaunpilsi lossi kindlustised ja park, Jaunpilsi kirik, selle kantsel, altar ning maal "Madonna lapsega", Jaunpilsi vesiveski ja Jaunpilsi Võllamäe linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Sveikuļi muinaskalmed, Mazkursenieki muinaskalmed ja Jaunpilsi Põrgumäe hiiepaik.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1928 lätlast, 39 venelast, 31 valgevenelast, 5 ukrainlane, 5 poolakat ja 46 leedulast.[7]

Vallas on kaks küla. Valla keskus Jaunpils on staatusega lielciems ja seal oli 2019. aastal 808 elanikku. Kuus küla on staatusega vidējciems – Jaunsēži 105 elanikuga aastal 2019, Jurģi 72 elanikuga aastal 2019, Leveste 225 elanikuga aastal 2019, Saule 55 elanikuga aastal 2019, Strutele 147 elanikuga aastal 2019 ja Veclauki 109 elanikuga aastal 2019. Kolm küla on staatusega mazciems – Brandavas 54 elanikuga aastal 2019, Josti 4 elanikuga aastal 2019 ja Struteles muiža 30 elanikuga aastal 2019. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]