Lapmežciemsi vald
| Lapmežciemsi vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Lapmežciema pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 49 km² | |
Elanikke: 2207 (1.01.2026)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 45,0 in/km² | |
| Keskus: Lapmežciems | |
 |
.jpg)
Lapmežciemsi vald (läti keeles Lapmežciema pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas Liivi lahe kaldal. Vald piirneb Jūrmalaga ning sama piirkonna Engure ja Smārde vallaga.
Valla pindala on 49 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2343 inimest.[2] Valla keskus on Lapmežciemsi küla, vallamaja asub aadressil Liepu iela 2. Vallavanem on Laura Šmite.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kuni aastani 1945 kuulusid Lapmežciemsi valla maad Sloka valda, seejärel aastani 1949 Sala valda. Aastal 1945 moodustati Sala vallas Lapmežciemsi ja Sala külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1962 liideti Lapmežciemsi külanõukoguga osa Sala külanõukogust. Aastal 1990 moodustati Lapmežciemsi külanõukogust Lapmežciemsi vald.[4] Aastal 2006 moodustati vallast Lapmežciemsi piirkond. 2009. aastast kuulus vald Engure piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Tukumsi piirkonnaga.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Liivi lahe kaldal. Suurim jõgi on Slocene. Vallas asuvad 60,3 ha suurune Valgumsi järv, 4,6 ha suurune Kugrainis, 25,3 ha suurune Dūņieris, 1,8 ha suurune Aklais ezers ja läänepiiril osaliselt ka 11,28 km² suurune Kaņieris.
Looduskaitse all on Kupla mänd, Biruta hiidtoomingas, Mikrostāvlaukumi mänd, Baloži männid, Galanderu gatve mänd, Putniņi hiidmänd, Jaunlūši hiidmänd mänd nimega Ragaciemsi metsa okslik, Antiņciemsi mikrohoiuala tamm, Ragaciemsi näituseväljaku männid, Lejasveteri mänd, Väävlitiigid ja Bigaunciemsi mänd ehk Mõõdumänd, lisaks kasvavad vallas mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Valla maad jäävad täielikult Ķemeri rahvusparki. Valla rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Siliņupe asulakoht ja Lapmežciemsi väljak viie võrgukuuriga. Regionaalse kaitse all on Paugase keskaegne kalmistu, Soome jäägrite lahingupaik ja Kaņierise linnamägi.[6]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 2047 lätlast, 186 venelast, 21 valgevenelast, 16 ukrainlast, 20 poolakat ja 22 leedulast.[7]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [8] |
|---|---|---|
| Antiņciems | ciems | 28 (2026) |
| Bigauņciems | ciems | 400 (2026) |
| Čaukciems | ciems | 6 (2026) |
| Lapmežciems | ciems | 1246 (2026) |
| Ragaciems | ciems | 596 (2026) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Kaņieris
Laudtee Ķemeri rahvuspargis
Valla rannik
Lapmežciemsi võrgukuur
Siliņupe asulakoht
Väävlitiigid
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Engures novads (vaadatud 24.02 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2019. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 24. veebruaril 2019.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
