Milzukalnsi maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Milzukalnsi maastikukaitseala (Läti)
Milzukalnsi maastikukaitseala
Asukoht Lätis
Milzukalna dabas parks 01.jpg

Milzukalnsi maastikukaitseala on maastikukaitseala Lätis Kuramaal Engure piirkonnas Smārde vallas Milzukalnsi suurkuplil ja selle ümbruskonnas. Kaitseala (läti keeles Milzukalns) loodi 2004. aastal, kaitsmaks Milzukalnsi mäge ja sealset loodust.

Milzukalnsi mägi (kõrgus 113,8 m, suhteline kõrgus 57 m) võeti üksikobjektina looduskaitse alla 20. juunil 1924. Aastal 1974 loodi sinna polüfunktsionaalne hoiuala pindalaga 76 ha,[1] mis aastal 2004 muudeti maastikukaitsealaks. Kuigi see mägi on kaitseala loomise põhjuseks, jäävad selle territooriumile veel kaks kõrgemat, kuigi mitte nii esinduslikku tippu – Poļi mägi kõrgusega 118, 7 m ja Pūneika mägi kõrgusega 125,7 m.[2]

Mäel kasvavad valdavalt lehtmetsad (pärn, saar, künnapuu), kaitsealale jääb ka männikuid ja kuusikuid. Kaitseala asub Põhja-Kurzeme kõrgustikul. Selle pindala on 74 ha. Kaitsealale jääb arheoloogiamälestis Ūdri-Milzukalnsi linnamägi. Mäe jalamil paikneb puhkekeskus, selle juures paikneb slaalomirada. Suurem osa kaitseala territooriumist kuulub Läti riigile, linnamäe ümbruses on 24 ha maad SIA "Dižkalni" valduses, lisaks rendib see riigilt veel 4,3 ha maad. 2,3 ha maad on SIA "Jaunūdri" valduses.

Kaitsealal elavad laanepüü, musträhn, õõnetuvi, nõmmelõoke ja harivesilik. Seal elav kobras pole küll Lätis looduskaitse all, kuid kuulub siiski Berni konventsiooniga kaitstavate liikide nimekirja. Vahel elavad seal ka saarmas ja valgeselg-kirjurähn. Selgrootutest elavad seal harilik viinamäetigu, nahkjooksik, harilik käävtigu ja mustika-pisitigu.[3]

Sealsetes metsades kasvavad kattekold, karukold, balti sõrmkäpp, kahelehine käokeel, vööthuul-sõrmkäpp ja must seahernes. Kokku on sealt leitud 250 liiki soontaimi.[4]

Väärtuslikest elupaigatüüpidest esineb seal läänetaigat, siirdesoo- ja rabametsi ning eeldatavalt ka Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, jäärakute ja rusukallete metsi.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dabas lieguma "Milzukalns" aizsardzības plāns, detsember 2003. lk 5.
  2. Dabas lieguma "Milzukalns" aizsardzības plāns, detsember 2003. lk 20.
  3. Dabas lieguma "Milzukalns" aizsardzības plāns, detsember 2003. lk 22-23.
  4. Dabas lieguma "Milzukalns" aizsardzības plāns, detsember 2003. lk 22.
  5. Dabas lieguma "Milzukalns" aizsardzības plāns, detsember 2003. lk 24.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]