Irlava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Irlava vald

läti Irlavas pagasts

Pindala: 114 km²
Elanikke: 1343 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 11,8 in/km²
Keskus: Irlava
Irlavas pagasts LocMap.png
Valla maastik

Irlava vald (läti keeles Irlavas pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunsāti, Lestene, Degole ja Tume vallaga, lisaks veel Kandava piirkonna Zemīte vallaga ning Jaunpilsi piirkonna Viesatase ja Jaunpilsi vallaga.

Valla pindala on 114 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1502 inimest.[2] Valla keskus on Irlava küla. Vallavanemaks on Vilnis Janševskis (ühine Lestene vallaga).[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vald on kujunenud Ķūķi mõisa (Abaushof), Akmeņmuiža mõisa (Steinhof), Pētertāle mõisa (Petertal), Snapji mõisa (Friedrichsberg) ja Irlava mõisa (Irmlau) maadele.

Vald moodustati 19. sajandi kuuekümnendatel aastatel. Aastal 1861 liideti sellega Degole ja Ķūķi mõisavallad, aastal 1924 aga Pētertāle vald. Aastal 1935 oli valla pindala 106,5 km² ja seal oli 2132 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati Irlava vallas Irlava ja Degole külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1961 liideti osa Irlava külanõukogust Tume külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Irlava külanõukoguga Abava külanõukogu kolhoosi Druva maad. Aastail 1975 ja 1977 liideti osa külanõukogust Degole külanõukoguga, aastal 1979 liideti osa Degole külanõukogust aga Irlava külanõukoguga. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimaks jõeks on Abava jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Viesata. Looduskaitse all on arvukalt nimetuid põlispuid.[6]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sāti luteri kirik, selle piirdemüür, väravad, orel, kantsel, oreli noodivihik, pihitool ja altar, Tāmi muinaskalmed, Riepji muinaskalmed, Irlava muinaskalmed ja Daibji muinaskalmed ehk Kuradilaev.[7] Kohaliku kaitse all on hiiepaik Vallieši Puuslikumägi ja hiiepaik Peņķi terviseallikas.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1302 lätlast, 72 venelast, 28 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 11 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Dārtsmuiža mazciems 25 (2006)
Irlava lielciems 518 (2020)
Kalnmuiža mazciems 15 (1999)
Pētertāle mazciems 73 (2006)
Sāti vidējciems 277 (2020)
Snapji mazciems 75 (2006)
Vaski vidējciems 157 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Tukuma novads (vaadatud 6.01 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]