Džūkste vald
| Džūkste vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Džūkstes pagasts | |
|
| |
 | |
| Pindala: 184,4 km² | |
Elanikke: 1290 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7 in/km² | |
| Keskus: Džūkste | |
 |
Džūkste vald (läti keeles Džūkstes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lestene, Slampe ja Jaunpilsi vallaga, Dobele piirkonna Dobele, Jaunbērze ning Annenieki vallaga ja Jelgava piirkonna Kalnciemsi ning Valgunde vallaga.
Valla pindala on 184,4 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1481 inimest.[2] Valla keskus on Džūkste küla. Vallavanem on Dace Pole (ühine Slampe vallaga).[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Džūkste (Siuxt), Grauzde (Grausden), Pētermuiža (Peterhof) Pienava (Pönau) ja Rumba (Rumbenhof) mõisade maadele. Vald moodustati aastal 1890, mil liideti Džūkste ja Pienava mõisavallad. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Siuxt-Pönau. Aastal 1935 oli valla pindala 183,6 km².[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Džūkste, Lanciņi ja Pienava külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Džūkste külanõukoguga likvideeritav Lanciņi külanõukogu. Aastal 1962 liideti sellega osa Lestene külanõukogust, aga osa Džūkste külanõukogust liideti Bērze külanõukoguga. Aastal 1971 liideti osa külanõukogust Bērze, Sala ja Kalnciemsi külanõukogudega. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Džūkste vald asub Zemgale madalikul. Vallas voolab mitmeid väikseid jõgesid – Slampe jõgi, Džūkste jõgi ja Skudrupīte. Looduskaitse all on Kundziņi tamm, Mežsiliņi künnapuu, Lerhise tammed ja veel neliteist nimetut põlispuud. Valla idaosa jääb Ķemeri rahvusparki.[6]
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Džūkste-Lancenieki koolimaja.[7] Kohaliku kaitse all on Vanagi keskaegne kalmistu.[8]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 1264 lätlast, 69 venelast, 60 valgevenelast, 9 ukrainlast, 14 poolakat ja 21 leedulast.[9]
Valla külad on:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv [10] |
|---|---|---|
| Džūkste | lielciems | 393 (2020) |
| Džūkstesmuiža | mazciems | 20 (2006) |
| Grauzde | mazciems | 20 (2006) |
| Ķunduri | mazciems | 30 (2006) |
| Lancenieki | vidējciems | 247 (2020) |
| Mācītājmuiža | mazciems | 10 (2006) |
| Pēteri | mazciems | 20 (2006) |
| Pienava | vidējciems | 271 (2020) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Džūkste-Lancenieki koolimaja
Mälestusmärk II maailmasõja lahingutele
Vabadussõja ausammas
Mälestusmärk hukkunud Läti leegionäridele
Nõukogude armee vennaskalmistu
Saksa sõjaväe vennaskalmistu
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Tukuma novads (vaadatud 6.01 2019)". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2019. Vaadatud 8. jaanuaril 2019.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Džūkste vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis