Mine sisu juurde

Salme laevmatused

Allikas: Vikipeedia
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht

Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008. ja 2010. aastal leitud laevmatused. Kahe eelviikingiaegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.

Tõenäoliselt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit Rootsist Mälari järve piirkonnast, mis toona oli veel Läänemere laht.[1] Sõjamehed olid maetud kahe muinasaegse klinkerplangutusega viikingilaeva põhja. Tegemist on vanimate Eestis leitud laevadega[2]. Salme laevade leid muudab senist arusaama viikingiaja algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne'i kloostrit[3].

Esimene laevmatus (Salme I) avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamistel seitsme inimese luustik[4] (viikingid, neist 4 venda[5]), kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.[6]

Teine laevmatus (Salme II) avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid.

Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast.[7]

Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]
8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.

2010. aastal teostatud arheoloogilistel kaevamistel Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati laevmatuses korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 skeletti. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus 700. ja 800. aasta vahel pKr[8]. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas.

Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö lahingumatust avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on kääpad. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi.[9]

Esimese muinaslaeva mõõtmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 11,5 meetrit pikk
  • 2 meetrit lai kõige laiemas osas
  • 0,75-meetrise vabapardakõrgusega
  • 0,4-meetrise süvisega (lastitult)
  • 8 kaarega
  • 6 aerupaariga

Laev oli valmistatud männipuidust.[10]

Teise muinaslaeva mõõtmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 16 meetrit pikk[11]
  • 3 meetrit lai kõige laiemas osas

Ajalooallikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga Ingvari langemisega Saaremaal 7. sajandil.[12][13] Samuti on leitud paralleele Suure Tõllu muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.[14]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Salmel leitud viikingilaevadel võisid olla hoopis saadikud Postimees, 7. oktoober 2014 (vaadatud 24.07.2020)
  2. ↑ Salme muinaslaev pakub jätkuvalt teadlastele arutlusainet Postimees, 18. mai 2009
  3. ↑ Euroopas ainulaadse Salme laevamatuse uuringud on täis müsteeriume ERR.ee, 24. juuli 2020 (vaadatud 26.07.2020)
  4. ↑ Risto Berendson: "Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu" Postimees, 3. jaanuar 2009
  5. ↑ Population genomics of the Viking world, biorxiv.org, 17. juuli 2019, lk 387-394 (included four brothers buried side by side)
  6. ↑ "Salme muinaslaeva pikkus oli üle kümne meetri" Oma Saar, 25. oktoober 2008
  7. ↑ "Salme muinaslaev kuulus arvatavasti võõrastele" Postimees 20. mai 2010
  8. ↑ Raul Vinni, Salme maapõu pakub jälle uusi leide,Saarte Hääl, 28. august 2010
  9. ↑ Marek Strandberg. "Arheoloog: Eesti ala elanikud surid 536. aasta paiku massiliselt nälga". Postimees 17. märts 2013. (vaadatud 18.03.2013)
  10. ↑ Risto Berendson: "Salme viikingilaev ehitati ilmselt röövretkedeks", Postimees, 6. detsember 2008
  11. ↑ Veljo Kuivjõgi, Salme uuest paadist on juba välja tulnud 26 inimese luud, Meie Maa, 06. september 2010
  12. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. juuli 2012. Vaadatud 5. detsembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  13. ↑ Salme muinaslaevade leiukoht Rootsi kuninga surmaloosse selgust ei too
  14. ↑ http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/muist/sisu.html

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Meedias

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Salme_laevmatused&oldid=6625927"