Arheoloogilised väljakaevamised

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Väljakaevamised)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib arheoloogia mõistest; Jaan Krossi teose kohta vaata artiklit Väljakaevamised (Kross)

Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mullakihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks[1]. Arheoloogilisi väljakaevamisi tehakse üldiselt kahel juhul – probleemkaevamised viiakse läbi mingile konkreetsele küsimusele vastuse saamiseks, näiteks ühe piirkonna linnuste kaevamised selgitamaks nende vanust või päästekaevamised toimuvad siis, kui muistised jäävad ehitustele ette, näiteks maanteede rajamisel või hoonete ehitamisel. Väljakaevamised võivad kesta paar nädalat ning vahel isegi mitu aastat.[2]

Mida kaevatakse?[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloo uurijatena huvitab arheolooge kõik, mis omaaegsetest inimestest maha on jäänud. Seega tehakse uurimistöid väga erinevates piirkondades ja paikades: linnad ja linnused, põllud, asulad jms. Konteksti jälgimine ja fikseerimine on oluline ka ühe muistise sees. Maetute paiknemine kalmes, neile kaasapandud esemete hulk, tüüp ja paiknemine võivad matusekombestikust rääkida väga palju.  Just sellel põhjusel ongi keelatud muististe omavoliline kaevamine ning sealt leidude eemaldamine – nii kaob tervikpilt muistisest.

Kuidas kaevatakse?[muuda | muuda lähteteksti]

Kaevamine hõlmab algselt mulla üleküllastamise masina abil või vahel ka käsitsi labidaga kaevates. Arheoloogilises registris elavad leiud ja esemed võetakse käsitsi kätte ja jälgitakse, kui kontekst, mille nad ellu jäävad, on kaevatud. Sõltuvalt sobivusest ja ajapiirangutest on saadaval mitu muud tehnikat. Sõelumist kasutatakse väikeste esemete, nagu keraamikakildude või väikeste kildude taastamiseks. Sõelumise kasutamine on tavalisem uuringutel põhinevates kaevamistes, kus on rohkem aega.

Kaevetööde leidmise üks oluline roll on spetsialistide roll kohapealse informatsiooni edastamisel arheoloogilistest andmetest eemaldatavate kontekstide kohta. Kohapealne kohtumine on osa kinnitusprotsessist, mille käigus hinnatakse tööhüpoteesi kehtivust.

Materjali säilitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogilised kaevamised on kordumatu protsess, sest sama maa-ala ei saa kaevata kaks korda. Seega on arheoloogia sageli tuntud kui hävitav teadus, kus peate märkuste tegemiseks hävitama algsed tõendid. Selle leevendamiseks saab kaevamisprotsessi ja selle tulemuste salvestamiseks kasutada väga täpseid ja kas täpseid digitaalseid sorteerimis meetodeid.  

Kõik leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja paigutatakse kottidesse või karpidesse. Konserveerimist vajavad leiud, näiteks metall- ja puuesemed saadetakse laborisse konservaatorite hoole alla.

Digitaalsed tööriistad, mida põldude arheoloogid kasutavad kaevetööde ajal, on GPS , tahvelarvutid jms.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 16
  2. "Arheoloogilised väljakaevamised".