Neet

Allikas: Vikipeedia
Pimeneet
Pimeneedi tööpõhimõte
Neetimistöö kasutades tahket neeti Vabaduse laeval SS John W. Brown (Detsember 2014)

Neet on alaline mehaaniline kinniti. Neet ühendab omavahel kahte või enamat tasapinda. Neetliite tekitamiseks peab olema ühendatavatesse materjalidesse eelnevalt löödud või puuritud õige suurusega auk. Augu suuruse annab üldjuhul tootja. Neet töötab paremini lõikele kui tõmbele.[1]


Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

On olemas erinevat tüüpi neete. Need erinevad tugevuse, materjali, hinna ja ligipääsetavuse omaduste poolest.[1]

Tahke neet[muuda | muuda lähteteksti]

Tahke neet on kõige vanem neet. Need on valmistatud ühest metallitükist. Neet koosneb peast ja tüvest. Tahke needi tüüp vajab mõlemalt poolt ligipääsetavust, kuna needi tüvi pannakse läbi ühendatavate materjalide. Seejärel tuleb tüvi tagant poolt lamedaks saada. Selleks kasutatakse kas haamrit või spetsiaalset muljumise riista. Neid neete kasutatakse eelkõige liidetes, mis on olulise tähtsusega. Tahke needi tüüpi kasutatakse näiteks lennuki osades, sildade, kraanade ja ehitiste kandekonstruktsioonides.[1]

Pimeneet[muuda | muuda lähteteksti]

Pimeneet koosneb kahest osast. Need on peaga varras ja selle ümber paiknev silinder. Neetimiseks kasutatakse needitange. Nende eeliseks on see, et needitavale materjalile peab ligi pääsema ainult ühelt poolt. Needitang tõmbab needi vardast välja ja sellega muljutakse silindri ots vastu tagumise materjali seina kuniks tekib jäik ühendus. Seejärel murtakse varras needi tasapinnast ära.[2]

Neetmutter[muuda | muuda lähteteksti]

On olemas ka neetmutter, mis sisestatakse õige suurusega auku ja muljutakse needitõmbajaga vastu materjali tagaseina. Seega jääb järele justkui keermestatud auk, mis ühendab lisaks omavahel materjale. [1]

Neetpolt[muuda | muuda lähteteksti]

Neetpoldi põhimõte on sama, mis neetmutril. Materjali sisestatav osa muljutakse vastu tagaseina ja järele jääb polt. Poldi otsa pannakse mutter ja pingutades surutakse needitav materjal tihedalt üksteise vastu. [1]

Kinnituskvaliteet[muuda | muuda lähteteksti]

Tahke needi kvaliteet[muuda | muuda lähteteksti]

Tahke needi kinnitust ja ebatäiuslikkusi saab kontrollida haamri abil kuulates needis tekkivat kaja. Instruktor koputab haamriga needi peale ja teise käega puudutab needitud materjali ning needi teist otsa. Helist on võimalik üsna hästi aru saada, kas neet on korralikult kinnitatud. Tihedalt kinnitatud neet tekitab selge heli ja loksuv neet teeb oluliselt erinevat heli.[1]

Pimeneedi kvaliteet[muuda | muuda lähteteksti]

Pimeneedil saab mõõta nihkepinget ja tõmbetugevust [1]. Vahetevahel mõõdetakse ka teistsuguseid omadusi, nagu väljatõmbejõud, murdumise tugevus või soolaspreile vastupanu. Standardiseeritud purustav testimine on aktsepteeritud vastavalt Inch Fastener Standardsile [3][4].

Nihkepinge test sisaldab kahte kindla tugevuse ja paksusega plaati, mis on neediga ühendatud. Mõõdetakse jõudu, millega saab plaate üksteisest lahti nihutada. Tõmbetugevuse test on põhimõtteliselt sama, aga mõõdab väljatõmbejõudu. Et teada saada kooste tugevust, peaks kasutaja konsulteerima inseneriga.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 E. Soonvald (1952). Neetliited. Tallinn.
  2. Blind Rivets, August 1942, Popular Science Arhiiviversioon early article that explains how they work
  3. "Industrial Fasteners Institute". Industrial-fasteners.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.09.2002. Vaadatud 06.11.2020.
  4. IFI, Industrial Fasteners Institute (2003). Inch Fastener Standards (7th ed.). Industrial Fasteners Institute: Industrial Fasteners Institute.