Saarnaki laid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saarnaki laid
Saarnaki tuulik
Saarnaki tuulik
Koordinaadid 58° 48′ 16″ N, 22° 59′ 55″ Ekoordinaadid: 58° 48′ 16″ N, 22° 59′ 55″ E
Pindala 1,4 km²
Pikkus 3,4 km
Laius 700 m
Kõrgeim koht Ristimägi (9 m)
EE Saarnaki laid.png

Saarnaki laid on ligikaudu 140 hektari[1] suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus Salinõmme küla territooriumil. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevööndisse.

Saarnaki laid on Hiiumaa laidudest üks suuremaid – kuni 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai. Saar on kõvera kujuga ning loode-kagu suunas piklik.[2]

Suurim kõrgus merepinnast 9 meetrit.[2] Saarnaki vanuseks loetakse 2000 aastat.[3]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Saarnaki laiu täpsem asukoht

Saarel on palju kadastikke ja niitusid.[2]

Üle terve saare leidub suuri rändrahne, mis mõnel pool moodustavad kivikülve.[2]

Idarannikul on 6–7 meetri kõrgune rannaastang, sealsete rändrahnude ja maakivide vahel kasvab põline pärnasalu (Pärnamäe ränk ehk Pärnamäeränk).[4][5] Pärnasalu lääneservas asub allikas.[6] Lõunasse jääb Ristimägi, mille kõrgus Pärnamäe ränga ja Saarnaki tuuliku vahel ulatub 9 meetrini.

Saarel on loendatud üle 380 taimeliigi ning 76 haudelinnu liiki.[2]

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Saart mainiti esimest korda 1564, kui saar oli juba asustatud kahe üksjalapere poolt. Jakob de la Gardie ajal (XVII sajandi I poolel) vabanesid kohalikud talupojakoormisest ning muutusid kaluriperedeks.[7]

Saarel on ajalooliselt olnud kolm talukohta, kaks saare keskel (Mäe ja Pärna) ning üks saare põhjaosas. Saare keskosa taludest on säilinud kokku 9 hoonet.[2]

1880. aastal ehitatud Saarnaki tuulik on kultuurimälestis.[8]

Samuti asus saarel sepikoda, millest on säilinud varemed.[9]

1924. aastal asusid Saarnaki põhjaossa elama uusmaasaajad Muhumaalt. Talukohta kutsuti nende järgi Muhulaste taluks.[10]

Saarnaki jäi püsielaniketa 1973. aastal. Üks viimaseid asukaid, Peeter Saarnak, hukkus merel tormi ajal.[5]

1997. aasta augustis külastas Saarnaki laidu president Lennart Meri, samas toimus ka Läänemere saarte B-7 nõupidamine.[11]

Saarelt pärit inimestel on (oli) perekonnanimi Saarnak.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala asukoht
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Aivar Leito. Saarnaki linnustik, Tartu 2000
  3. Hiiumaa laidude kaitseala geoloogiast
  4. Pärnamäe ränk Eesti Looduse Infosüsteemis
  5. 5,0 5,1 Eva Klaas. "Reportaaž: Saarnaki võlub vaikuse ja ilusa loodusega". Virumaa Teataja, 18. august 2007.
  6. Allikas Eesti Looduse Infosüsteemis
  7. Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972, lk 93.
  8. Saarnaki tuulik kultuurimälestiste registris
  9. Saarnaki sepikoda Eesti Looduse Infosüsteemis
  10. Muhulaste talu Eesti Looduse Infosüsteemis
  11. Valter Voole. "President Lennart Meri Hiiumaa visiite meenutades". Hiiu Leht, 24. märts 2006.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]