Saarnaki laid

Saarnaki laid
Saarnaki tuulik
Ümbritseb	Väinameri
Koordinaadid	58° 48′ 16″ N, 22° 59′ 55″ E
Pindala	1,43 km²
Pikkus	3,4 km
Laius	700 m
Rannajoone pikkus	9,58 km
Kõrgeim koht	Ristimägi (9 m)

Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Saar asub halduslikult Hiiumaa valla Salinõmme küla territooriumil. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidude sihtkaitsevööndisse.

Saarnaki laid on Hiiumaa laidudest üks suuremaid, kuni 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai. Saar on kõvera kujuga ning loode-kagu suunas piklik.

Nimi

Laidu on esmamainitud 1564. aastal kui Sarnake. 1587 on laidu nimetatud kui Sarnaka, 1684 Sarnaucka ja 1697 Sahrna auk.

Saare nimi võib olla tulnud saarest kui puuliigist.

Asend

Saarnaki jääb Hiiumaal asuva Salinõmme küla rannikust 2 kilomeetri ja Sarve poolsaarest 2,4 kilomeetri kaugusele. Saarest 1 kilomeeter lõuna pool asub Hanikatsi laid.

Loodus

Pärnamäeränk Saarnakil

Pinnamood

Saarnaki vanuseks loetakse 2000 aastat. Kogu laiul leidub suuri rändrahne, mis mõnel pool moodustavad kivikülve.

Laid on osa vallilaadsest fluvioglatsiaalsest mandrijää servamoodustisest, mis ulatub Salinõmme poolsaarelt Hiiumaalt Puise ninani Läänemaal. Servamoodustise kõrgemad kohad tõusevad üle merepinna, moodustades Hiiumaa kaguranniku laidudeaheliku ja kujutab oma tekkelt radiaalset oosi .

Saarnaki laiu pealiskorra moodustavad alamsiluri ladestiku Llandovery ladejärgu Raikküla lademe Kullamaa kihistu kivimid. Raikküla lademe kivimid paljanduvad veidi Saarnaki laiu edelaosas .

Laiu pinnakatte moodustavad kvaternaarsed setted, mille põhiliseks kujundajaks oli mandrijää.

Laiu idarannikul on 6–7 meetri kõrgune rannaastang, sealsete rändrahnude ja maakivide vahel kasvab põline pärnasalu (Pärnamäe ränk ehk Pärnamäeränk). Pärnasalu lääneservas asub allikas. Sellest lõunasse jääb Ristimägi, mille kõrgus Pärnamäe ränga ja Saarnaki tuuliku vahel ulatub 9 meetrini. Laiu kõrgendikke kutsusid kohalikud elanikud ränkideks . Laiul asub 5 ränki.

Rannadünaamika alusel sügavneb meri laiu ümber aeglaselt ja laiu rand on lausrand. Piki laiu lääneranda ulatuvad mere ja rüsijää koostöö tulemusena kuhjatud rannavallid, mis edelarannikul saavutavad isegi kolmemeetrise kõrguse. Saarnaki rannajoon on suhteliselt hästi liigestunud.

Saarnakil asuvate paigaste osakaal on järgmine:

• meretasandike paigased – 33,7%
• nüüdisaegse mereranna paigased – 25,4%
• glatsiaalsete kõrgendike paigased – 20,3%
• vanade rannavallide paigased – 10,8%
• moreentasandike paigased – 9,2%

Mullastik

Saarnaki laiu mullad on noored õhukese huumusekihiga ja lihtsa profiiliga mullad. Mullatekke peamiseks mõjutajaks on meri .

Mullad kuuluvad soostunud kamarmuldade valdkonna Ida-Hiiumaa allvaldkonda . Alfred Lillema andmetel on Saarnaki mullad põhiliselt huumus-karbonaatmullad, õhukesed või keskmise sügavusega loomullad.

Mullastiku tekke poolest jaguneb laid supramariinseks ja mariinseks tsooniks. Supramariinses tsoonis on levinumad mullatüübiks kamar-karbonaatmullad ja mariinses tsoonis soolakulised rannamullad .

Veestik

Saarnaki laiu täpsem asukoht

Saarnakil ei leidu ühtegi looduslikku mageveekogu. Ainsa märkimisväärse veekoguna on laiu lõunaosas soostuv tiik. Laiu põhjaosas asuvad kraavid.

Laiu keskosas leidub väikeseid soid. Neist üks asub pärniku lähedal, teine heinamaa keskel laidu läbiva raja ääres. Laiu lõunaosas asub väike soo. Lookaasikust põhja pool asub ka üks soostuv ala.

Laiu elanikud said joogivett kaevust.

Taimestik

Saarel on palju kadastikke ja niitusid. Saarel on loendatud 397 soontaimeliiki, sealhulgas 8 liiki käpalisi ja 34 puistaime liiki. Haruldasematest taimedest on laiul kirjeldatud läiketa maranat ja sõõr-särjesilma.

Saarnaki laid kuulub taimegeograafiliselt saarte- ja rannikuvaldkonna Lääneranniku ja saarte idaalavaldkonda, geobotaaniliselt omakorda Lääne-Baltikumi allprovintsi Lääne-Eesti mandriosa ja saarte puisniitude rajooni saarte aruniitude ja arupuisniitude allrajooni .

Suuremaid puudesalusid leidub laiul neli. Laiu iseloomulik liik on harilik kadakas. Laiu peamine metsatüüp on lookadastik. Laiu idarannikul esinevad vanad pärnad ja laiu põhjaosas on männik. Teisteks tooniandvaks puistaime liikideks on harilik pihlakas ja magesõstar.

Laiul on tuderloa niit , Sarapuuränga piirkonnas aga kõrveköömne-sinihelmika kooslus.

Saarnakil on kirjeldatud 39 liiki samblikke ja 25 liiki sammaltaimi.

Linnustik

Saarel on loendatud 76 liiki haudelinde. Saarnaki laid on tähtis peatuspaik veelindudele, kes laskuvad rannikuvette puhkama ja võivad jääda laiule ka pesitsema.

Loomastik

Loomastiku poolest on laid liigivaene. Selle põhjuseks on laiu eraldatus ja väiksus, mis piirab suuremate isendite toitumisvõimalusi. Laiu püsiasukad on rebased ja kährikud, kes lindude pesitsusajal ohustavad linnupesi ja linnupoegi. Rebaste ja kährikute arvukuse piiramiseks saarel peetakse neile kaitseala valdaja korraldusel aeg-ajalt jahti.

Suuremad imetajad, nagu metskitsed ja metssead, satuvad saarele harva.

Kliima

Rannaniit

Saarnaki laiu ilmastik on niiske, jahe ja mereline. Heltermaa hüdrometeoroloogiajaama andmetel puhusid 1963–1983 laiul valdavalt edelatuuled. Merelise kliima tõttu on talved soojemad, kui mujal Eestis. Õhuniiskuse keskmine tase ulatub laiul 82%-ni. Varajasem esimene lumi on laiul registreeritud 4. septembril, hilisem esimene lumi 20. novembril. Püsiv lumikate moodustub alles jaanuaris.

Rannikumerre moodustub jää detsembri alguses ja meri vabaneb jääst aprillis, jääkatte kestvus rannikumeres kõigub 70–150 päeva vahel.

Looduskaitse

1971. aastast kuulub Saarnaki laid Hiiumaa laidude maastikukaitseala koosseisu, aastatel 1990–2006 hõlmas seda ka Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.

Inimtegevus

Saarnakit külastas 2000. aastal Islandi peaminister

Saart on esimest korda mainitud 1564. aastal, kui saarel elas kaks üksjala peret: Sarnake Jürgen ja Marcus Jacobson . 1576. aastal oli laiul üks majapidamine. Krahv Jakob de la Gardie ajal 1624 vabanesid laiu elanikud talupojakoormistest ja hakkasid Suuremõisa mõisa varustama kalaga

17. sajandi keskpaigas elas saarel taas kaks peret. Saarel on olnud kolm ajaloolist talukohta: kaks saare keskel (Mäe ja Pärna) ja üks saare põhjaosas. Saare keskosa taludest on säilinud kokku üheksa hoonet. Laiu elanike tava oli, et saar suutis korraga ülal pidada vähemalt 16 inimest, ülerahvastuse vältimiseks pidid mõned kolima mujale . Näiteks 19. sajandil siirdus üks Saarnaki perepoegadest perega Kõrgelaiule. Kehva pinnase tõttu oli laiul raske tegeleda põllupidamisega ja paremaks äraelamiseks asusid elanikel Hiiumaal omad põllulapid. Väiksemaid laide (nt Kõrgelaid ja Ahelaid) kasutati ka heinamaana. Laiu lapsed käisid koolis Suuremõisas .

1880. aastal ehitatud Saarnaki tuulik on kultuurimälestis.

Samuti asus saarel sepikoda, millest on säilinud varemed.

1931. aasta maakorraldusseadusega jaotati Saarnaki laiu põhjaosa nelja kalanduskrundi vahel, need omakorda sattusid Muhu kalurite omandisse. Üks pere rajas sinna endale 1934. aastal Muhulaste talu. Teise maailmasõja ajal 1941 varjasid laiul end metsavennad ja karistusaktsiooni käigus põletati talu maha..

Saarnaki jäi püsielaniketa 1973. aastal pärast Anton Saarnaki hukkumist merel tormi ajal.

1997. aasta augustis külastas Saarnaki laidu Eesti president Lennart Meri, seal toimus ka Läänemere saarte B7 nõupidamine. Laidu külastas 30. augustil 2000 Eesti peaminister Mart Laar koos Islandi peaministri Davíð Oddssoniga. President Kersti Kaljulaid käis Saarnakil 1. augustil 2020.

Saarelt pärit inimestel on (oli) perekonnanimi Saarnak.

• 
  Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid, Hanikatsi laid
• 
  Saarnaki laid

Kirjandus

• Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972, lk 31, 93, 94
• Villem Ridala. Saarnaki. Poeem, Tartu: Noor-Eesti 1918

Välislingid

• Saarnaki laid – väike omaette maailm, teadus.err.ee, 20. september 2011