Hanikatsi laid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Hanikatsi laid
Hanikatsi laid.jpg
Ümbritseb Väinameri
Saarestik Hiiumaa laiud
Koordinaadid 58° 46′ 37″ N, 23° 2′ 50″ Ekoordinaadid: 58° 46′ 37″ N, 23° 2′ 50″ E
Pindala 83 ha
Pikkus 1,8 km
Laius 1 km
Rannajoone pikkus 6,5 km
Kõrgeim koht 7,2 m üle merepinna
EE Hanikatsi laid.png

Hanikatsi laid on 83 hektari suurune laid Hiiumaast kagus. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitsealasse.

Teised lähedalasuvad laiud on Kaevatsi laid 2,5 kilomeetrit kirdes, Saarnaki laid 2 kilomeetrit loodes ja Vareslaid 1,5 kilomeetrit kagus.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Hanikatsi taimestik on väga liigirikas, leitud on üle 440 soontaimeliigi.[1] Samblaliike on loendatud 117.[2]

Saare põhjaosas asuv 12 hektari suurune liigirohke Lepana salulehtmets kuulub Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndisse. Ülejäänud osa laiust kuulub Laidude sihtkaitsevööndisse. Saarest edelasse jääv veeala moodustab Agariku sihtkaitsevööndi.

Lõunaosas kasvavad loometsad (valdavalt kased, haavad) ja lookadastikud.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal leiti saarelt põllupeenar, mille vanuseks määrati tuhat aastat.[1] Kirjalikke teateid on aastast 1623 (Äpleö, rootsi keeles 'õunasaar'). Saar oli asustatud erinevatel andmetel kas hiljemalt aastast 1623, 1688,[3] 17. sajandi lõpust[4] või aastast 1732. 1717 on saart mainitud Hannikaitze nime all.

Inimesed tegelesid põlluharimise, kalapüügi ja kariloomade pidamisega.

18261878 oli laiul kõrts.[5]

1888 ehitatud Hanikatsi tuulik on säilinud ja arhitektuurimälestisena kaitse all.[6]

20. sajandi alguses elas saarel 25 inimest.[5]

1930.1940. aastatel kogusid kohalikud tuntust Hiiumaal suvitajatele hapupiima müümisega.[7]

Viimane püsiasukas lahkus saarelt sügisel 1964.[5] Saarele on alles jäänud hooned, mida on hiljem ka remonditud.

Hanikatsilt pärit inimestel on (oli) perekonnanimi Hanikat.

Hanikatsi laiu panoraam

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Hiiumaa laiud. LKK Hiiumaa talitus, vaadatud 9.06.2007.
  2. Kannukene, Leiti. Andmeid Hiiumaa laidude maastikukaitseala samblafloorast. Samblasõber, nr 5, 2002.
  3. Kadri Pulk. Hiiumaa laiud pakuvad vaikust ja hingerahu. Tarbija24, 03. mai 2008.
  4. Rebassoo 1972: 93
  5. 5,0 5,1 5,2 Rebassoo 1972: 94
  6. Hanikatsi tuulik kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. Rebassoo 1972: 95

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rebassoo, Haide-Ene. Laidude raamat, Tallinn 1972.